Eriarsti lähtetoetus

Allikas: Sotsiaalministeerium

 

Mis on eriarsti lähtetoetus?

1. septembrist 2013 rakendusid eriarsti lähtetoetuse süsteemi muudatused, millega muudeti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise korda. Lähtetoetuse eesmärgiks on motiveerida alustavaid eriarste sh perearste valima oma karjäärikohaks Eesti piirkonnad, kuhu kvalifitseeritud arstide leidmine on praktikas osutunud keeruliseks. 

 

Lähtetoetusega luuakse toetusmeede eriarstidele, kes alustavad viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest töötamist üld-, kohalikus või keskhaiglas või alustavad tegutsemist nimistuga perearstina väljaspool Tallinna ja Tartu tõmbekeskuseid ning nendega piirnevaid alasid. 

 

Lähtetoetusega seonduvat reguleerib tervishoiuteenuste korraldamise seadus

 

Kes saab lähtetoetust taotleda? 

Lähtetoetust saab taotleda kolme kuu jooksul omandatud erialal tööle või tegutsema asumisest arvates. 

 

Lähtetoetust võib taotleda arst, kes: 

 1. on lõpetanud residentuuri ning omandanud peremeditsiini eriala või tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt kesk-, üld- või kohalikus haiglas kohustuslikult osutatava tervishoiuteenuse osutamiseks nõutava eriarstiabi eriala (vt tabel 1). Lähtetoetuse saamiseks peab tööle asuma:

  • haigla pidaja juures, kes ei pea haiglat Tallinna või Tartu linnas;
  • tervishoiuteenuse korraldamise seaduse § 55 lõike 1 alusel kehtestatud haiglavõrgu arengukavas nimetatud ühes või mitmes kesk-, üld- või kohalikus haiglas;
  • töökohal, millele vastaval erialal tervishoiuteenuse osutamine on tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt arsti töökoha haiglale kohustuslik, ja
  • töökohal, millel töö tegemise koht on väljaspool Tallinna või Tartu linna;
  • peremeditsiini eriala omandanud arst võib taotleda lähtetoetust, kui ta asub perearstina tegutsema perearsti nimistu alusel ning perearsti teeninduspiirkond ja tegevuskoht asuvad väljaspool Tallinna linna, Tartu linna või nendega vahetult piirnevaid kohaliku omavalitsuse üksuseid.

2. asub viie aasta jooksul residentuuri lõpetamisest arvates omandatud erialal tööle või tegutsema eriarstina ja

3. töötab eriarstina töökoormusega vähemalt 30 tundi nädalas või töötab või tegutseb nimistuga perearstina.  

 

Tabel 1. Kohaliku-, üld- ja keskhaigla kohustuslikud erialad

Kohalik haigla Üldhaigla   Keskhaigla
Erakorraline meditsiin Erakorraline meditsiin Erakorraline meditsiin
Sisehaigused Sisehaigused Sisehaigused
Anestesioloogia Üldkirurgia Kardioloogia
Laborimeditsiin Anestesioloogia Neuroloogia
Radioloogia Laborimeditsiin Üldkirurgia
  Radioloogia Uroloogia
    Ortopeedia
    Sünnitusabi ja günekoloogia
    Anestesioloogia
    Taastusravi ja füsiaatria
    Infektsioonhaigused
    Psühhiaatria
    Pediaatria
    Laborimeditsiin
    Radioloogia
    Patoloogia

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

 

Allikas: Sotsiaalministri 19.08.2004. a määruse nr 103 „Haigla liikide nõuded“ § 2 lg 1, § 13 lg 1, § 75 lg 1.

 

Lähtetoetuse taotlemine ja selle suurus

Lähtetoetust saab taotleda, toetuse andmise otsustada ja välja maksta jooksvalt. Sotsiaalministeerium otsustab lähtetoetuste andmise 2 kuu jooksul peale taotluse esitamisest. Lähtetoetus makstakse arsti pangakontole ühe kuu jooksul otsuse tegemist.

 

Lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot olenemata taotlejate arvust. Lähtetoetuselt peetakse tulumaksuseaduse § 9 lõike 3 punkti 3 alusel kinni tulumaks, sest toetus on seotud töösuhte või ettevõtlusega. 

 

Eriarsti lähtetoetuse väljamaksmisega seonduv on sätestatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-des 541 ja 542 ning sotsiaalministri 26.08.2013. aasta määruses nr 28 „Eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord“. 

 

Taotluses tuleb märkida: 

  • taotleja ees- ja perekonnanimi, isikukood, elukoht, telefoninumber ja pangakonto number;
  • residentuuri lõpetamise aasta ja omandatud eriarstiabi eriala;
  • taotleja tervishoiutöötajana registreerimise tõendi number;
  • eriarstiabi erialal tööle või tegutsema asumise kuupäev või kuupäevad;
  • taotleja nõusolek ministeeriumile lähtetoetuse taotlemise ja kasutamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks kolmandatelt isikutelt andmete saamiseks;
  • taotleja e-posti aadress ja märge lähtetoetuse andmise või lähtetoetuse andmisest keeldumise otsuse elektroonilise kättetoimetamisega nõustumise kohta, kui taotleja nõustub otsuse kättetoimetamisega elektrooniliselt. 

Tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 22 lõike 4 alusel kehtestatud haigla liikide nõuete kohaselt kesk-, üld-, või kohalikus haiglas kohustuslikult osutatava tervishoiuteenuse osutamiseks nõutaval eriarstiabi erialal töötav arst peab lisaks märkima: 

  • taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed;
  • taotleja töökoha või töökohad ja töökoormuse töökohal. 

Peremeditsiini erialal perearsti nimistu alusel perearstina tegutsev arst peab lisaks eelpool nimetatule taotluses märkima:

  • perearstina tegutsemise õigusliku vormi vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse §-le 12;
  • taotleja tööandja või tööandjate nime, aadressi ja kontaktandmed, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva perearsti puhul;
  • füüsilisest isikust ettevõtjana tegutseva perearsti registreerimisnumbri äriregistris;
  • taotlejale perearsti nimistu kinnitamise haldusakti andja, kuupäeva ja numbri;
  • perearsti teeninduspiirkonna ja tegevuskoha. 

Taotlusele tuleb lisada järgmised dokumendid: 

  • residentuuri lõputunnistuse koopia;
  • taotleja tööandja või tööandjate kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub tööandja nimi, töösuhte alguskuupäev, töötamine lähtetoetuse saamise õigust andval erialal ja nimetatud erialal taotleja nädalane töökoormus tundides, välja arvatud füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja puhul;
  • füüsilisest isikust ettevõtjana perearsti nimistu alusel perearstina tegutseva taotleja kirjalik kinnitus või muu dokument, millest nähtub perearstina tegutsemise alguskuupäev ja taotleja perearstina tegutsemise nädalane töökoormus tundides. 

Tööandja kinnituse nõue ei kehti FIE-na tegutsevate perearstide kohta, kes on iseenda tööandjaks. Nende taotlejate puhul asendab tööandja kinnitust perearsti enda kinnitus vm dokument, millest nähtub nimistuga perearstina tegutsemise alguskuupäev (nimistu alusel üldarstiabi osutamise algus). Nii näiteks võib füüsilisest isikust ettevõtjana töötav perearst esitada koopia või väljavõtte Eesti Haigekassaga sõlmitud ravirahastamise lepingust, millest nähtub lepingu sõlmimise kuupäev. 

 

Lähtetoetuse taotlemisel hiljem kui viis aastat pärast residentuuri lõpetamist tuleb taotluses märkida lähtetoetuse taotlemise õiguse pikenemist kinnitavad andmed rasedus- ja sünnituspuhkusel või lapsehoolduspuhkusel viibimise või ajateenistuskohustuse täitmise perioodi kohta. Taotlusele tuleb lisada taotlemise õiguse pikenemist tõendavate dokumentide koopiad. 

 

Avalduse saatmine ja lisainfo 

Avaldusi lähtetoetuse saamiseks võtab vastu Sotsiaalministeerium. Avalduse saab saata või tuua aadressil Gonsiori 29 15027 Tallinn või digitaalselt allkirjastatuna e-posti aadressil info@sm.ee

 

Lähtetoetusega seonduv on kajastatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse paragrahvides 54 ja 54 ning sotsiaalministri määruses eriarsti lähtetoetuse taotlemise, maksmise ja tagasinõudmise kord.

 

Täiendavate küsimustega saab pöörduda Sotsiaalministeeriumi tervishoiuosakonna peaspetsialisti Ülle Jordani poole: ulle.jordan@sm.ee; 626 9139.

 

Toetuse tagasimaksmine 

Eriarsti lähtetoetust saanud isik on kohustatud väljamakstud toetuse tagastama, kui tema pidev töötamine eriarstina lõpeb enne viie aasta möödumist toetuse saamisest.

 

Töötamine või tegutsemine loetakse peatunuks lähtetoetust saanud arsti lapsehoolduspuhkuse või ajateenistuskohustuse täitmise ajal ning arsti töötamise või tegutsemise kohustus pikeneb nimetatud aja võrra. Töötamine või tegutsemine loetakse pidevaks arsti töövõimetuse ajal või juhul, kui lähtetoetust saanud isiku eriarstina töötamise staaž ei katke viieaastase perioodi kestel rohkem kui kolmeks kuuks korraga.

 

Vastavalt tervishoiuteenuste korraldamise seaduse § 54² lõikele 6 ei pea arst lähtetoetust tagastama, kui ta on tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu töölepingu erakorraliselt üles öelnud või kui tööandja on töölepingu erakorraliselt üles öelnud, kuna töösuhte jätkamine kokkulepitud tingimustel muutub võimatuks töömahu vähenemise või töö ümberkorraldamise tõttu või muul töö lõppemise juhul (koondamine). Lähtetoetust saanud nimistu alusel tegutsev perearst ei ole kohustatud tagastama talle väljamakstud toetust juhul, kui tema tegevus perearstina lõpeb temast sõltumatutel asjaoludel. Siin on eelkõige mõeldud olukorda, kus perearsti nimistus olevate isikute arv väheneb drastiliselt ja perearstina tegutsemine ei ole seetõttu enam jätkusuutlik. 

 

Kui töösuhe lõppeb tulenevalt arstipoolsest rikkumisest, tuleb lähtetoetus tagasi maksta. Kui tegemist on näiteks järelvalve käigus perearstina tegutsemisõiguse äravõtmisega tingimustel, mis tulenevalt otseselt perearsti töö kvaliteedi puudujääkidest või nõuete rikkumisest, siis on perearst kohustatud saadud lähtetoetuse tagasi maksma. Sellisel juhul tingib perearstina tegutsemise lõppemise arsti enda tegevus. Kui haiglas töötava eriarsti töösuhe lõppeb tulenevalt arstipoolsest rikkumisest, tuleb arstil lähtetoetus tagasi maksta. Lähtetoetus tuleb tagasi maksta ka juhul, kui arst töötab mitmes kohas ja nõutav töökoormus, olenemata ühe töösuhte lõppemisest, säilib.

Kas te olete veredoonor?

Jah
Ei
Ei, kuid plaanin hakata

Kontakt

SA Pärnu Haigla
ph[at]ph.ee
Infotelefon 447 3301
Registratuur tel 447 3300
Erakorraline vastuvõtt tel 447 3393
Plaaniline vastuvõtt tel 447 3398