Veregrupid

Juba 18. saj tehti katseid kasutada ühe inimese verd teise inimese ravimiseks, kuid nende katsete tulemused jäid mõistatuslikeks, sest ainult üksikutel juhtudel täheldati vereülekande tervendavat toimet, paljudele haigetele lõppes see surmaga. Uurimuste tulemusena selgus, et eduka vereülekande tegemiseks peavad patsiendi ja doonori vered omavahel sobima, st patsiendil ja doonoril peavad olema võimalikult sarnased veregrupid. Veregruppide eristamise aluseks on veres esinevad spetsiaalsed ained – antigeenid ja antikehad. Veregruppide antigeenid on punalibledes, antikehad aga vereplasmas. Käesolevaks ajaks on teada rohkem kui 17 erinevat veregrupisüsteemi, mille igas süsteemis on palju erinevaid antigeene.

AB0-süsteem

Vereülekande seisukohalt kõige tähtsam on AB0-süsteem. AB0-süsteemi antigeene on kaks – A ja B. Veregrupp AB0-süsteemis sõltub sellest, milline antigeen on punalibledel. On neli võimalust:

  • punalibledel on antigeen A, siis on veregrupp A
  • punalibledel on antigeen B, siis on veregrupp B
  • punalibledel on antigeen A ja B, siis on veregrupp AB
  • punalibledel pole antigeeni A ega B, siis on veregrupp 0

 Esimese eluaasta jooksul moodustuvad veres AB0-antikehad puuduva antigeeni vastu. Inimesel veregrupiga:

  • A on antikehad antigeen B vastu, neid nimetatakse anti-B antikehadeks;
  • B on antikehad antigeen A vastu, neid nimetatakse anti-A antikehadeks;
  • AB antikehad puuduvad;
  • 0 on antikehad antigeenide A ja B vastu, neid nimetatakse anti-A ja anti-B antikehadeks.

Veregrupp on pärilik ja elu jooksul see ei muutu. Vereülekande puhul peab jälgima, et patsient saaks sellist verd, mille vastu tal antikehi ei ole. Vastasel juhul tekib antigeen-antikeha reaktsioon, mis viib ülekantud punaliblede lõhustumisele.

Rh-süsteem on teine vereülekande seisukohalt väga oluline süsteem. Tänapäeval tuntakse üle 40 erineva Rh-süsteemi antigeeni. Olulisemad nendest on D-, C-, E-, c- ja e-antigeen. D-antigeen on Rh-süsteemi kõige tähtsam antigeen, mille esinemise järgi punalibledes jagunevad inimesed:

  • Rh-positiivsed (punalibledes on D-antigeen)
  • Rh-negatiivsed (punalibledes puudub D-antigeen )

Eestis on elanikkonnast umbes 83 % Rh-positiivsed, ülejäänud 17 % on Rh-negatiivsed. Vereülekande puhul tuleb alati jälgida, et D-negatiivne haige saaks D-negatiivse doonori vere, sest vastasel korral võivad tekkida haigel D- antigeeni vastased antikehad, mis järgnevate vereülekannete puhul tekitavad vereülekandejärgseid tüsistusi. D-antigeeni vastased antikehad on ka kõige sagedasemad vastsündinu hemolüütilise tõve põhjustajad kui Rh-negtiivsel emal sünnib Rh-positiivne laps.

Kell-süsteemiga tuleb vereülekande puhul samuti arvestada. Selles süsteemis on tänaseks avastatud üle kümne erineva antigeeni. Kõige tähtsam nendest on K-antigeen. Inimesed, kelle punalibledes see antigeen esineb, on K-positiivsed. Neid on umbes 9% elanikkonnast, ülejäänud 91 % on K-negatiivsed, sest neil puudub punalibledes K-antigeen. K-positiivse doonori vere ülekandmisel K-negatiivsele haigele võivad haigel tekkida K-antigeeni vastased antikehad, mis järgmiste vereülekannete puhul põhjustavad haigele juba raskeid vereülekandejärgseid reaktsioone. K-negatiivsel emal tekkinud K-antigeeni vastased antikehad on ka vastsündinu hemolüütilise tõve põhjuseks K-positiivse lapse sünni korral.

Peale nimetatud kolme süsteemi on vereülekandel tähtsad veel Kidd-, Duffy-, Lewis-, P-, MNS-, ja Lutheran-süsteem paljude erinevate antigeenidega. Kokkuvõttes võib julgesti väita, et ei ole maailmas kaht inimest täiesti kokkulangeva veregruppide pildiga. Seepärast peab enne iga vereülekannet sooritama seroloogilised sobivusproovid doonori ja patsiendi verega. Sel puhul segatakse omavahel kokku haige seerum ja doonori punalibled. Kui tekib punaliblede kokkukleepumine, on doonori veri haigele ülekandeks sobimatu.  Reeglina tehakse vereülekanne AB0-le sobivalt, kuid erakorraliste situatsioonide lahendamisel võib teha ka asendusi.

Patsiendi veregrupp

Sobiva doonori veregrupp

A

A või 0

B

B või 0

AB

B, AB, 0

0

0

AB-veregrupiga patsiendile võib üle kanda kõikide veregruppide punaliblesid, seega võib teda nimetada universaalseks patsiendiks.0-veregrupiga reesusnegatiivset doonorit võib nimetada universaalseks doonoriks, kuna tema punalibled sobivad ülekandeks kõikidele patsientidele.

Veregruppide esinemissagedus Eestis

A Rh pos

31 %

A Rh neg

4,5 %

B Rh pos

20 %

B Rh neg

3 %

AB Rh pos

6 %

AB Rh neg

1 %

0 Rh pos

30 %

0 Rh neg

4,5 %

Ainult veregrupi järgi ei saa isadust tuvastada, kuid reeglina päranduvad veregrupid järgnevalt:

Vanemad

Lapsed

0 + 0

0

0 + A

0 või A

0 + B

0 või B

0 + AB

A või B

A + A

A või 0

A + B

0, A, B või AB

A + AB

A, B või AB

B + B

B või 0

B + AB

A, B või AB

AB + AB

A, B või AB

Rh-pos + Rh-pos

Rh-pos või Rh-neg

Rh-pos +Rh-neg

Rh-pos või Rh-neg

Rh-neg +Rh-neg

Rh-neg

 

Kas olete rahul klienditeenindusega Pärnu Haiglas?

Jah, väga rahul
Kohati mitte, võiks sõbralikum olla
Ei, kahjuks mitte

Kontakt

SA Pärnu Haigla
ph[at]ph.ee
Infotelefon 447 3301
Registratuur tel 447 3300
Erakorraline vastuvõtt tel 447 3393
Plaaniline vastuvõtt tel 447 3398