Veebruar-külmakahjustuste leevenadmine ja ennetamine

Infomaterjali pdf

Külmumine tekib kõige kergemini nendes keha perifeersetes osades, kus soojaga varustatav vereringe osutub külmas mitte küllaldaseks. Kõige kergemini külmuvad sõrmed, varbad, põsed, nina ja kõrvad.

 

Pindmine külmumine

Tunnused

  • Nahal on tunda torkeid ja vahel valu.
  • Nahk muutub valkjaks, külmumiskoht tundub katsumisel kõvana.
  • Vähehaaval kaob naha tundlikkus ja kui esines valu, siis see kaob.

Tegutsemisjuhised

  • Soojendage külmunud piirkonda, näiteks pannes sellele sooja käe.
  • Jätkake soojendamist, kuni normaalne nahavärv ja naha tundlikkus taastuvad ning kaob kõvastumus.
  • Kaitske soojendatud kohta kuivade riietega.
  • Ärge hõõruge külmunud kohta mitte millegagi (näiteks lumega); see vigastab külmunud kohta.
  • Ärge kahjustage külmunud kohta liigse soojendamisega.
  • Vajaduse korral toimetage kannatanu sooja ruumi, kus võite soojendamiseks kasutada ka sooja vett.

 

Sügav külmumine

Sügava külmumise korral kahjustuvad lisaks nahale ka nahaalused koed.

Tunnused

  • Külmunud kehaosa on kõva ja kaotanud tundlikkuse.
  • Ülessulamisel võivad tekkida vesivillid. Sügava külmumise korral võib tekkida nekroos ehk koekärbus.

Tegutsemisjuhised

  • Pange külmunud kehaosa + 40 kuni + 42 C vette ja valust hoolimata hoidke seda vees 20 kuni 30 minutit. Kontrollige vee temperatuuri, sest vesi ei tohi olla liiga soe. Juhul kui termomeetrit ei ole käepärast, kasutage veesoojuse määramiseks küünarnukki.
  • Tehke ülessulatatud kehaosale puhas side, kaitske soojakao eest ja viige kannatanu haiglasse. 
  • Ärge peske enne külma kätte minekut nägu sooja veega ega seebiga. Nahka kattev rasukiht kaitseb külma eest.
  • Olge ettevaatlik külma käes suitsetamisega, sest nikotiin ahendab veresooni ja suurendab külmumisohtu.
  • Külma käes viibides jooge küllaldaselt, sest külmas suureneb uriinieritus ja ühtlasi ka vedelikukaotus. Selle tagajärjel halveneb keha perifeersetes osades vereringe ning suureneb külmumisoht. Vedelikukaotus põhjustab ka väsimuse teket. Jook peaks olema soe, igal juhul mitte jääkülm.
  • Pange selga mitu kihti riideid, sest riidekihtide vahele jäänud õhk isoleerib hästi soojust.
  • Pange selga avarad pealisriided. Soojad pealisriided kaitsevad kaudselt keha kergesti külmetavaid perifeerseid osi: sõrmi, varbaid, kõrvu, nina ja põski.
  • Pange jalga sobiva suurusega, soovitavalt avarad jalanõud. Korralikud sisetallad kaitsevad varbaid külmumise eest. Riided ja jalatsid ei tohi pigistada!
  • Vahetage märjaks saanud sukad-sokid ja jalatsid kuivade vastu.
  • Liigutage näolihaseid, varbaid ja sõrmi naha vereringe säilitamiseks.
  • Soojendage vahetevahel kõrvalesti, nina, lõuga ja põski sooja käega.
  • Kaitske end tuule eest. Kandke kaelasalli või näokaitset, laske mütsil kõrvad alla ja nautige talveilma!

 

Koostaja: Sisehaiguste kliinik, I siseosakond, vastutav õde Larissa Bürkland-Stoljar

Koostatud veebruar 2015

Kas teil on lemmikud teenused taastusravi-ja heaolukeskuses?

Jah
Jah, neid on mitu
Pole veel keskust külastanud

Kontakt

SA Pärnu Haigla
ph[at]ph.ee
Infotelefon 447 3301
Registratuur tel 447 3300
Erakorraline vastuvõtt tel 447 3393
Plaaniline vastuvõtt tel 447 3398