Meditsiiniõed jäävad varju

Allikas: Pärnu Postimees, Terje Talve

Pärnu Haigla õendusjuhi Margit Seppiku sõnutsi on meditsiiniõdede töö ajaga palju muutunud. “See, et inimene peab kohe arsti juurde saama, on nõukogudeaegne mõttemall. Tänapäeval oskavad väljaõppe saanud õed patsienti paljudes küsimustes ise nõustada,” väitis ta.

30 aastat Pärnu Haiglas õena, sellest 25 aastat õendusjuhina töötanud ja sel aastal Pärnu linna teenetemärgiga pärjatud Seppiku sõnutsi jäävad arstide varju ülejäänud tervishoiutöötajad, näiteks ämmaemandad, füsioterapeudid ja õedki, kes samuti suurt tunnustust väärivad.

“Õdede tähtsus on viimasel ajal küll tõusnud, kuid see tunnustus võiks olla veel suurem,” arvas Seppik. Ta leiab, et aastatega on meditsiiniõdede koormus suuresti kasvanud: “Näiteks paljud toimingud, mis olid varem arstide teha, on nüüd nihkunud õdede ülesanneteks.”

Suur samm õdede töö arengus on nende iseseisev vastuvõtt, mis vähendab eriarsti järjekorda märgatavalt.

Väga keeruline valdkond on töö komplitseeritud haigusjuhtumitega, kus haigus on juba lõppfaasis, näiteks rasked vähihaiged. Margit Seppik

“See, et inimene peab kohe arsti juurde saama, on nõukogudeaegne mõttemall. Tänapäeval oskavad väljaõppe saanud õed patsienti paljudes küsimustes ise nõustada,” lausus Seppik. “Näiteks selgitab ja nõustab diabeediõde, kuidas ennast õigesti süstida või mida teha siis, kui süstlakoht läheb põletikku. Niisamamoodi oskab õde hinnata, millal on oluline suunata patsient arsti vastuvõtule,” selgitas õendusjuht, kelle sõnade kohaselt on Pärnu haiglas praeguse seisuga 24 meditsiiniõe ja ämmaemanda iseseisvat vastuvõttu.

“Õed on nii haiglasse sattunule kui ta perele sageli nii nõustajad ja psühholoogiline tugi. Vastavalt töö eripärale on nõustamisel oma spetsiifika. Näiteks nõustab õde inimest enne operatsiooni ja hiljem, selgitades, mida ja kuidas süüa võib,” lausus õendusjuht ja lisas, et väga olulised on meditsiiniõe käelised oskused. “Õde peab oskama veeni punkteerida või kateetrit paigaldada. Õe ülesannete hulka kuulub oma töö dokumenteerimine. Tähtis on hea arvutikasutusoskus, sest suur osa tööst tehakse tänapäeval arvutis,” selgitas Seppik.

Kas õdede seas tuleb tihti ette läbipõlemist? “Kindlasti. Õetöö, eriti haiglas, on väga pingeline ning vaimselt ja füüsiliselt keeruline. Patsiendile on haigla võõras keskkond ja ta vajab sageli tuge ja mõistmist. Samuti valitseb haiglas alati oht, et patsiendil tekivad tüsistused. Väga keeruline valdkond on töö komplitseeritud haigusjuhtumitega, kus haigus on juba lõppfaasis, näiteks rasked vähihaiged,” tutvustas Seppik õeameti psühholoogilist poolt.

“Kes läbi põleb ja kellele haiglaõe töö osutub siiski liiga raskeks, leiab rakendust eri tasanditel,” ütles ta. Meditsiiniõde saab näiteks töötada õppejõu, koduõena või leida oma kutsumuse riigiametis nõuandjana.

Kuidas on olukord õdede töökoormuse ja palgaga? “Töötunde on õdedel kuus enamasti 168, aga see võib vastavalt kuule natuke kõikuda. 24tunnised vahetused on küll lubatud, aga valdavalt on meil haiglas 12tunnised valved,” selgitas Seppik ja lisas, et niisugused vahetused lisavad paindlikkust: nimelt jääb mõni päev sel moel täiesti vabaks.

“Uue palgaleppe kohaselt on õdedele makstav miinimum kuus eurot ja kolm senti tunnis,” nentis Seppik, kelle meelest on raske hinnata, kas seda on palju või vähe. “Tööandjal on alati võimalus rohkem maksta.”

Aastatega on õeameti populaarsus kasvanud. “Meie kõrgkoolid valmistavad aasta-aastalt ette rohkem õdesid. 2017. aastal koolitatakse Eestis välja 462 meditsiiniõde. Tuleval aastal on see arv juba 500. See on paranenud tänu kümne aasta tagusele hüppele, kui koolid õeerialale vastuvõetavate õpilaste arvu suurendasid,” kõneles Seppik.

Pärnuski saab 2014. aastast meditsiiniõeks õppida. “Praegu on meil kaks õppegruppi. Esimesed neist lõpetavad aastal 2018, teised kaks ja pool aastat hiljem,” jutustas Seppik, kelle andmetel peaks kahe kursuse peale 60 õde juurde tulema.

“Pean väga oluliseks seda, et meil on võimalik õdesid Pärnus välja koolitada. Nad saavad haiglas praktikal olla ja tunnevad ennast nii juba õpingute ajal töötajana. Ja kui kolm ja pool aastat kestvast õpingust on kaks läbitud, tohivad nad juba abiõeks tulla,” lausus õendusjuht, lootes, et see projekt areneb kooliks.

“Populaarsust näitas Pärnu konkurss, kus ühele kohale kandideeris kuus inimest,” ütles Seppik, mainides õeameti eelisena seda, et ei pea töönappuse pärast muretsema. “Igal aastal on meil mitmel põhjusel nagu emapuhkus või pensioniiga vaja Pärnu haiglasse tööle umbes 25 uut õde,” märkis ta.

Selle aasta rahvusvahelise õdedepäeva konverents peeti 12. mail Tartus ja päeva sõnum oli “Õdede hääl kõlavaks”, mis on mitmeti sümboolne.


Kas olete rahul klienditeenindusega Pärnu Haiglas?

Jah, väga rahul
Kohati mitte, võiks sõbralikum olla
Ei, kahjuks mitte

Kontakt

SA Pärnu Haigla
ph[at]ph.ee
Infotelefon 447 3301
Registratuur tel 447 3300
Erakorraline vastuvõtt tel 447 3393
Plaaniline vastuvõtt tel 447 3398