Eesti keeles
in English
| Krõbe pakane võib tervisele liiga teha |
Artikkel ilmus ajalehes: Pärnu Postimees
Kuupäev: 02.02.2012 09:47
Reporter: Anu Villmann
Käreda pakasega pole Pärnu haigla erakorralise meditsiini osakonda (EMO) sel talvel külmakahjustustega haigeid toodud, küll on jõudnud siia alajahtunud patsiente, kelle kehatemperatuur oli langenud 34 kraadini. Tegemist oli läbi jää kukkunud inimestega ja need juhtumid leidsid aset enne nüüdset pakaseperioodi.
Et varasematel talvedel on nii külmakahjustuste kui alajahtumise juhtumeid ikka ja jälle esinenud ning Eesti meteoroloogia ja hüdroloogia instituut hoiatas, et täna, ülehomme ja pühapäeval langeb minimaalne õhutemperatuur –24 kuni –29, kohati isegi –32 kraadini, soovitavad meedikud õue minnes end soojalt ja mitmekihiliselt riidesse panna ning piirata väljas viibimise aega.
Kas paukuv pakane on inimestele tervisele hakanud?
Ma ei ütleks, et praegune külm ilm tavalisest rohkem terviseprobleeme oleks põhjustanud. Osa inimesi seostab külmetamist nõndanimetatud külmetushaigustega, aga kui viirusi ja baktereid ligi ei ole, inimene pelgalt külmast haigeks ei jää. Kui on nohu ja veel otsa külmetada, tekivad köha ja palavik.
Tuleb vahet teha kahel nähtusel, jahtumisel ja külmumisel. Jahtumine on organismi harjumine välistemperatuuriga ja külmumine väljaulatuvate kehaosade külmumine. Külmatunne on meil kõigil: hakkame värisema, organism toodab soojust ja meil hakkabki soojem. See on kompensatoorne mehhanism. Kui meil on natuke jahe, see hoopis stimuleerib organismi ega ole üldse halb. Ehk ollakse siis teinekord riietumisel targemad.
Külmumine aga võib kaasa tuua raskeid külmakahjustusi. Külmakahjustuse esimese astme tundemärk on naha punetamine. Järgmisena tekivad villid, kolmanda astmena kudede kahjustused.
| « Tagasi | Postitatud 02. veebruar 2012 kategooriasse Uudised | Lisaja: Pärnu haigla |
