Õppereis Drammenisse

Kohaliku perekeskuse tööga tutvumasMais toimunud õppereisil Drammeni linna Norras oli kaks olulist osa: kohalike laste vaimse tervisega seotud asutuste külastamine ning õppeseminar. Asutustest külastati Drammeni haigla erinevaid laste vaimse tervisega seotud üksuseid (ambulatoorne perede osakond ja teismeliste akuutosakond) ja kohalikule omavalitsusele kuuluvat perekeskust. Õppereisil osalesid Pärnu haiglast projektiassistent Natalja Ivanov, piirkondlik juhtumikorraldaja-nõustaja Priidu Leok ja juhtumikorraldaja Katti Aumeister, Pärnu maavalitsusest lastekaitse peaspetsialist Marko Truu, Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonnast noorsoopolitseinik Anni Tuulmägi, Viljandi haiglast sotsiaaltöötaja Ene Mihailova ning Tartu Ülikooli Kliinikumist projektijuht Aneth Tuurma ja  sotsiaaltöötaja Kairi Nool.

Drammeni haigla alla kuuluvad laste vaimse tervisega tegelevad üksused, mida külastati, moodustavad eesti mõistes lastepsühhiaatria osakonna, kuid erinevad oluliselt meile tuttavast süsteemist nii oma olemuselt kui töökorralduselt. Norras kasutatakse "psühhiaatria" väljendit  minimaalselt, pigem on kasutusel "vaimne tervis", mis sissejuhatuseks räägib juba ise enda eest. Üksuste hooned on tavalistele elamutele sarnanevad ühekordsed hubased hooned, mis väliselt ei ole silmatorkavalt eristuvad muust ümbruse hoonestusest. Võõrustaja Lars Robert Lund töötab üksuses, kus töötatakse peredega meeskonniti. Tema meeskond kaasab kogu perekonna lapse raviprotsessi ning osalevad spetsialistid valitakse vastavalt pere vajadustele (psühholoog, sotsiaaltöötaja, psühhiaatria õde, eripedagoog..). Kõik meeskonna liikmed on saanud pereteraapia väljaõppe ning tänu sellele koostöö sujub hästi, räägitakse nö "ühes keeles". Põhiliselt töötatakse peredega asutuses kohapeal, kuid käiakse ka kodus pere loomulikus keskkonnas abi pakkumas. Lähtutakse põhimõttest, et perekond on üks terviklik süsteem ning raske on muuta üht liiget süsteemis ilma teisi kaasamata. Samas hoones paiknevad ka ruumid, kus tegeletakse põhiliselt psühholoogilise hindamise ja spetsiifiliste haiguste diagnoosimisega (nt ADHD, Tourette'i sündroom jne). Selle tööga lähemalt ei tutvutud, tutvustatud töö osa oli peretööl põhinev ning interdistsiplinaarsust rõhutav, mitte niivõrd meditsiini keskne. Kuna teenindatakse väga suurt piirkonda ning äärealade peredega oleks väga keerukas järjepidevat tööd teha (vahemaad mitusada km) on ehitatud ka peremajad, kus pered saavad intensiivse teraapiaprotsessi ajal majutuda. Eraldi üksus on teismeliste akuutosakond, kust on võimalik abi saada poole kuni ühe tunni jooksul. Sihtgrupiks on teismelised ning reageeritakse nt psühhoosi, suitsidaalsuse ja ägeda anoreksia korral ehk kui nooruki elu on ohus. Ka selles hoones majutatakse võimalusel kogu pere, et noorukiga efektiivsemat tööd teha. Järelravi kohtumised toimuvad ambulatoorselt ning võivad kesta mitu aastat.

Drammeni naaberasulas külastati kohalikule omavalitsusele kuuluvat perekeskust. Ka nende töö on pereteraapial põhinev ning lastega tegeletakse vajadusel kogu pere kaasates. Perekeskuse spetsialistid: sotsiaaltöötaja, psühhiaatriaõde, eelkoolipedagoog, psühholoog. Samuti töötab seal hooldusõde, kes aitab haigestunud ema kodus või aitab kodus lapsi hooldada, kui ema viibib haiglaravil. Spetsialistid nõustavad näiteks vanemate lahutusega, laste meeleolumuutustega, käitumisprobleemidega seoses. Enamasti kohtuvad nad  kontoris, kuid on vajadusel ka lapse kodus tööd teinud. Samuti toimub gruppides vanemlike oskuste õpe grupinõustamise põhimõttel. Koostööd teevad koolidega (lapsed vanus 6-16, edasi on maakonna tasemel õppekorraldus), pedagoogilis-psühholoogilise teenistusega (meie mõistes õppenõustamiskeskus), kov lasteosakonnaga (sotsiaaltöötaja, eripedagoog, sotsiaalpedagoog), pereõdedega (tegelevad ka naiste raseduse jälgimise ja laste tervisekontrolliga), samuti kultuuriosakonnaga (peredele kultuurisündmuste piletite hankimiseks, kes ei saa ise võimaldada või lastele laagrikohtade saamiseks). Asutuse üldine põhimõte on, et rohkem abi peaks osutama kogukonna siseselt. Samuti on kogukondades olemas kriismeeskonnad erinevatest spetsialistidest, kes tulevad kokku nt autoõnnetuste, tulistamiste, suitsiidide jt taoliste sündmuste  järgselt, et tekkinud pingsat olukorda leevendada aidata. Väiksematel omavalitsustel on mitme peale üks kriisimeeskond, suurematel omavalitsustel oma.

Seminaripäeval tutvuti Norra üldise tervishoiusüsteemi korraldusega, mis puudutab vaimse tervise poolt. Üldised suunad Norras – voodikohtade vähendamine, psühhiaatrialt vaimse tervise hoiule liikumine, rohkem sekkumist kohalikul tasandil. Räägiti, et läbi aja on süsteemi palju reformitud ning üksuseid on alluvussuhetes ümber paigutatud. Siiski rõhutas Lars, et muudatust loob usalduslik suhe perega st. ei oma tähtsust, mis on parasjagu üksuse nimi, spetsialistid on need, kes inimesi aitavad. Meeldetuletus teraapia tulemuste allikate kohta: 15% on platseebo efekt, 40% kliendi enda tegurid (muutused elus, oma ressursid), 15% terapeudi metoodika, tehnikad, 30% suhe terapeudiga. Samuti rõhutati peredele otsustusõiguse andmise olulisust. Igaüks on oma elu ekspert ning eesmärk ei ole vanematelt vastutust ära võtta vaid vastupidi, aidata taas oma elus ohjad haarata. Usaldusliku suhte aluseks perega on läbipaistvus tegevustes. Ka eelneval päeval perekeskuses rõhutati võrgustikutöö tegemisel pere informeerimise tähtsust, kui mõne teise asutusega ühendust võetakse või kellegi infopäringule vastatakse.  Samuti tutvuti lähemalt kasutuses oleva tagasiside ja tulemuste hindamise süsteemiga, mis on samal ajal oluliseks töövahendiks. Lihtsad skaalad annavad infot, millele toetudes teraapiaprotsessis edasi minna ja vajadusel tegevusi korrigeerida. Skaalade kaudu saab tagasisidet, kas klient tunneb et teda on mõistetud ja ära kuulatud, kas on käsitletud kliendile olulisi teemasid, kas meetodid on olnud sobivad ning kas klient on seansiga üleüldiselt rahul. Samuti on  lihtsad skaalad koostatud muutuse/tulemuse hindamiseks, kus hinnatakse heaolu erinevates eluvaldkondades (peres, koolis/tööl, üldiselt) ning summeritud tulemused kantakse graafikusse, millel ajapikku korduvate hindamiste järel joonistuvad välja suuremad muutused. Taaskord kehtib printsiip, et igaüks on oma elu ekspert ja hinnanguid annavad kliendid enda kohta ise.

Kokkuvõttes oli tegu motiveeriva ja jõustava õppekäiguga, mille käigus saadi uusi ideid oma kodumaal rakendamiseks. Kinnitati mõtteviisi, et last saab aidata kõige paremini kogu perekonda kaasates ning abi peaks olema interdistsiplinaarne, mitte ainult meditsiinikeskne.  Julgustati peretööga rohkem tegelema ka neid spetsialiste, kes ei ole psühholoogid või psühhiaatrid. Kinnitati iga spetsialisti tähtsust ja võimekust muutuste ellukutsumisel. Ilmselt jäid ka seoses tagasiside ja tulemuste hindamise skaaladega igal spetsialistil omad mõtted küpsema, kuidas enda töös taolisi vahendeid kasutada.

Kas külastate näituseid Pärnu Haiglas?

Jah, regulaarselt
Ei, kahjuks mitte

Kontakt

SA Pärnu Haigla
ph[at]ph.ee
Infotelefon 447 3301
Registratuur tel 447 3300
Erakorraline vastuvõtt tel 447 3393
Plaaniline vastuvõtt tel 447 3398