Vastsündinute alternatiivsed toitmisviisid

Tuleb ette olukordi, mil imetamine ei ole hetkel võimalik. Seega tuleb kasutada alternatiivseid toitmisviise. Säilitades emal rinnapiima produktsiooni rinnapiima väljalüpsmise teel ning pakkudes seejuures lapsele parimat toitu - rinnapiima. Mitte "rikkudes" lapsel õiget imemistehnikat.

Alternatiivseid meetodeid kasutatakse erinevates situatsioonides. Võimalusel, lapse seisundit arvestades, kombineerides meetodeid omavahel ja/või imetamisega.

Alternatiivseteks toitmisviisideks on:

veenisisene toitmine
maosondi kaudu toitmine (nasogastraalsond, orogastraalsond)
süstal
lusikas
tass
"rinnaasendaja"
pudel ja spetsiaalsed lutid

Veenisisene (intravenoosne) ehk parenteraalne toitmine on vajalik väga haigete ja enneaegsete (alla 32 rasedusnädala) laste puhul. Hüpoglükeemia korral võivad lapsed vajada veenisiseselt glükoosi manustamist.

Kui lapse seisund on stabiilne, võib alustada rinnaga toitmist, samaaegselt jätkates intravenoosset toitmist. Lapse seisundit arvestades alustatakse veenisisese toitmise järk- järgulise vähendamisega.
Kui laps on rinnaga toitmiseks liiga nõrk ja ebaküps, tuleks talle võimaldada nahk- naha kontakti. Laps võib olla võimeline ema rinnanibult piima limpsima. Rinnapiima võiks laps saada nasogastraalsondi või tassist/süstlast toitmise teel.

Maosondiga toitmist kasutatakse enneaegsete ja haigete laste toitmiseks esimestel elupäevadel. Manustades väljalüpstud rinnapiima püsiinfusioonina või boolustena kasutades perfuusorit.

Kui rinnapiimaga toitmine on pidev, tuleks süstlaots paigaldada püstiselt, et rasvarikas piim tõuseks pinnale. See kindlustab esmajärjekorras rasvarikka piima manustamise lapsele.

Toitmiseks tohib kasutada kuni 4 tundi toatemperatuuril seisnud väljalüpstud rinnapiima, et vältida bakterite arengut.

Kui tekib lootus last rinnaga toita, tuleks perfuusori kasutamine lõpetada.

Maosondi võib paigaldada suu ja nina kaudu. Suu kaudu pandud sondi fikseerimisel tuleks jälgida, et keel saaks vabalt liikuda. Kui keel ei saa vabalt liikuda, tekitab imetamine või tassist toitmine suuri raskusi.

Kui laps saab sondi kaudu rinnapiima, peaks ema rinnapiima regulaarselt välja pumpama kuni imetamise alustamiseni.

Tassist toitmine on heaks alternatiiviks varem kasutatud pudelitoitmise olukordades, näiteks:

Enneaegne laps, kes on tihti ärkvel ja rahutu.
Laps, kes ei rahune pärast sonditoitu.
Laps, kes ei ole võimeline täielikult rinnapiimast toituma. Vajab juurde toitesegu.
Ajaline laps, kelle ema on haige.
Kardiaalse või pulmonaalse haigusega laps, kes ei jõua imeda.
Kaasasündinud defektiga laps, näiteks huule– või suulaelõhe.
Neuroloogiliste probleemidega laps, kellel esineb raskusi imemise koordineerimisega varajases sünnijärgses perioodis.

Tassist toitmise positiivsed tegurid:

Tassist toitmisel laps reguleerib, kui palju ta sööb.
Annab imikule väärtusliku kogemuse, kuidas suu kaudu süüa ja tunda mõnu maitsest. See stimuleerib lapse seedimist.
Tassist toitmine ei riku imemisvõtet. (suu rohkem avatud)
Isik, kes last tassist toidab, peab hoidma ja jälgima last ning olema temale vajalikus kontaktis.
Tass ei sega rinnaga toitmist.
Tasse on kergem steriliseerida.

Tassist toitmisel tuleks järgida järgnevaid soovitusi:

Pange piima väikesesse tassi (20 ml mõõteklaas).
Hoidke last püsti või poolpüsti (aspiratsiooniohu tõttu on lamav asend ohtlik).
Hoidke tassi lapse huulte vastas. Kallutage seda, et piim jõuaks huulteni. Tassi serv puudutab ülahuule välimist osa ja tass toetub õrnalt alahuulele.
Sellises olukorras muutub laps erksaks, avab suu ja silmad. Üle 35 nädala vanused beebid joota lonks haaval
Lapse suust võib veidi piima välja tilkuda, riiete kaitsmiseks kasutada rätikut. Väljatilkumine on tavalisem üle 36-nädalaste imikute puhul ja esineb vähem nooremate puhul.
Kui imik on piisavalt söönud, suleb ta suu ja ei võta rohkem toitu.
Kui ta ei söönud ära ettenähtud piimakogust, võib ta järgmine kord rohkem süüa, samuti võib siis last sagedamini toita. Oluline on 24 h jooksul söödud toiduhulk, mitte igal toidukorral söödud piimakogus.

Süstlast toitmise alternatiivi võime soovitada järgmistel juhtudel:

kui laps keeldub rinda haaramast. Lapse abistamiseks saab süstlast piima niristada nibuväljale, et see niriseks rinnanibule, samuti rinnapiima lapse suhu tilgutamiseks süstalt.
enneaegsel, kellel ei ole piisavalt jõudu efektiivseks imemiseks, kuid on võimeline piimatilku lakkuma.
kui emal on oksütotsiinirefleks pidurdunud.
Ema võiks kasutada petu-imetamist milleks kasutatakse lisavahendit (sondiga piim nibule, laps imeb nibu kõrvalt piima)

Lusikast toitmist saab kasutada eraldi. Paljudes olukordades aga kombineeritult, lisaks tassile ka lusikat või süstalt.

Lusikaga toitmise plussid-miinused:

Lusikaga toitmine võtab rohkem aega kui tassist söötmine.
Lusikaga toitmiseks oleks vaja kolme kätt: ühega hoiate last, teisega piimatassi ja kolmandaga lusikat. Emad peavad seda meetodit sageli raskeks, eriti öösel, ning laps võib saada liiga vähe piima. Seepärast ei ole see meetod laialdaselt kasutusel.
Lusikaga toitmine on ohutu, kui ema seda meetodit eelistab ja annab lapsele piisavas koguses piima.
Kui laps on väga haige (näiteks raskendatud hingamine), on otstarbekas teda lühikest aega lusikaga toita.

Pudelist toitmine peab jääma viimaseks alternatiiviks. Pudelist toitmine on näidustatud näiteks kunstliku toitmise korral, teatud haigused emal/lapsel.

Lapse ja ema vahelise füüsilise- ja emotsionaalse kontakti soodustamiseks-säilitamiseks peab pudelist toitmist läbi viima võimalikult sarnaselt imetamisele.

Seega järgida soovitusi:

Nahk-naha kontakt, laps süles, rinna vastas.
Arvestama peab lapse toiduhulga vajadust, et vältida ületoitmist.
Valima peab sobiva luti arvestades lapse vanust.
Jälgima peab, et toitmise ajal oleks lutt täidetud toiteseguga, vältida õhu sattumist makku.

Erivajadustega lapsed:

huulelõhega
suulaelõhega
huule- ja suulaelõhega

Paljusid erivajadustega, näiteks Downi sündroomi või suu- ja huulelõhega lapsi, on võimalik rinnaga toita. Nende laste rinnaga toitmine nõuab palju aega ja kannatust ning nende emad vajavad abi ning toetust, kuid õnnestumine on nõustajate ja perekonna autasuks.

Näiteks Downi sündroomiga lapsed vajavad imemisel sagedast ja korduvat stimulatsiooni. Mõned lapsed võtavad halvasti kaalus juurde, isegi kui nad saavad piisavalt rinnapiima, näit. kroonilised kopsuhaiged (bronhopulmonaalne düsplaasia).

Rinnaga toitmine, hellitamine ja eriline side emaga võib olla erivajadustega lapsele tähtsam kui teistele imikutele

Erivajadustega laste imetamise soovitused sarnanevad iga teise lapse üldistele imetamissoovitustele:

Julgustada ema alustama rinnaga toitmist pärast sünnitust niipea kui võimalik.
Asetada imik õigesti rinnale ja aidata last rinna haaramisel.
Kui imik ei saa jõuliselt imeda, näidata emale, kuidas piima välja pumbata.
Toita imikut tassist või lusikast, kuni ta on võimeline hästi imema.

Tähtis on lasta imikul rinnaga tutvuda ning lubada tal ise omal moel rinda haarata. Mõned puudega imikud tulevad palju paremini toime, kui me arvame.

Huule - ja suulaelõhega laps

Huule– ja suulaelõhega lastele on näidustatud spetsiaalseid pikad imetamislutid. Toitmiseks peaks kasutama väljalüpstud rinnapiima.

Huule- ja suulaelõhega lapse toitmine on emale suureks väljakutseks. Rinnaga toitmine võib õnnestuda nii ühepoolse huulelõhe, suulaelõhe, kui ka mõlema korral. See nõuab suurt kannatlikkust ning pühendumust.

Imetamise väljakujunemist soodustab:

Rinnapiima väljapumpamine käsitsi otse lapse suhu.
Lubada lapsel proovida rinda imeda nii sageli kui võimalik (esimestel elupäevadel võib laps olla rinnal esialgu väga ärritunud).
Rinnaasendaja kasutamine.

Ema peab leppima sellega, et lapse toitmiseks on vaja kasutada ka alternatiivseid meetodeid. Neid tuleks tutvustada ja teha kindlaks, kas meetod on sobiv. Vanematele tuleb anda aega harjutamiseks. Pudeleid ei soovitata kasutada. Toitmiseks kasutada tassi ja lusikat ning rinnaasendajat.

Imetamise õnnestumise hindamiseks on väga tähtis jälgida lapse kasvamist, kaaluiivet.

Huulelõhe korral tuleks lapse toitmisel järgida, et:

ema võiks oma sõrmega lõhe sulgeda. Eesmärgiga tekitada imetamise ajal vaakum;
ema peaks rinda käega toetama. Kui laps haarab nibu ja nibuvälja suhu, peaks ema rinna õrnalt ülespoole lükkama, et rinnakude täidaks huulelõhe.
Suulaelõhe korral võib lõhe esineda kas pehmes suulaes või kõva suulae piirkonnas.
Kui lõhe esineb lapse pehme suulae piirkonnas siis ülahuul on terve. Sellisel juhul valmistab rinnaga toitmine vähem probleeme, kuna laps on võimeline rinda hästi haarama.
Kui lõhe esineb kõvas suulaes, kujuneb rinnaga toitmine suuremaks katsumuseks.
Suulagi omab suurt tähtsust imemisrefleksi stimuleerimisel, eriti ala pehme ja kõva suulae piiril. Kui defekt asub selles piirkonnas, võib refleks vallanduda nõrgemalt.
Ema rind peaks olema pehme, et laps saaks seda paremini haarata. Selleks kasutada väljutusrefleksi käivitavaid võtteid. Tähtis on vältida piimapaisu. Õige asend ning rinna haaramine tagavad imetamise õnnestumise.
Õige asendi leidmiseks tuleks proovida erinevaid imetamisasendeid, sest traditsioonilised asendid ei pruugi lapsele alati sobida.

Soovituslikud imetamisasendid:

Laps on istukil ema süles, imiku jalad on ema külgedel ja jalalabad selja taga.
Laps on selili ja ema kummardub tema kohale, nii et rinnad langevad lapsele suhu - "käpuli asend" või kui laps on mähkimislaua peal. Seda on otstarbekas kasutada küpse neelamisrefleksiga imikute puhul.

Ühepoolse huule- ja suulaelõhega last saab rinnaga toita, kuid see nõuab kannatust.

Sobivaima asendi leidmiseks tuleks proovida erinevaid imetamisasendeid.
Ema võib leida, et rinda on mugav toetada esimese ja väikese sõrmega, surudes rinnakoe lapse suhu, nii et lõhe sulgub.
Ema peab piima sageli välja lüpsma, et hoida rinnad võimalikult pehmed ning kindlustada piimaproduktsiooni.
Imetamistehnika õppimiseks võib emal ja lapsel kuluda mitu nädalat ja isegi siis võib laps vajada toidusegu toitmist alternatiivsete meetoditega kuni lõhe opereerimiseni.

Mõlemapoolse huule- ja suulaelõhe korral on soovitused:

Pakkuda tassist või lusikast väljapumbatud rinnapiima.
Laps peaks maitsma ja lakkuma nibule väljapigistatud rinnapiima. Ema võib piima lapsele otse suhu pigistada.
Kui last rinnaga toita ei õnnestu kasutada alternatiivseid toitmise meetodeid.

See ei tähenda, et ema ei võiks oma last rinnapiimaga edasi toita. Väljapumbatud rinnapiima pakutakse lapsele pudelist, kasutades erinevaid spetsiaalseid pikki lutte.

Alljärgnevalt on toodud mõned praktilised soovitused sobiva imetamisasendi osas. Sobiv asend olenevalt lapse erivajadusest võib aidata vastsündinuid, kellel on raskusi rinna haaramise ning imemisega. Enne sobiva imetamisasendi leidmist tuleks proovida erinevaid võtteid.

Käsivarrele toetumise muudetud asend

See võib aidata lapse puhul, kes imeb paremini püstises asendis, näiteks suulaelõhe defektidega laps. Laps istub püstises asendis näoga ema poole, jalad ema küljel ja jalalabad selja taga. Laps võib istuda voodil või toetuda patjadele. Ema toetab last selja tagant käsivarrega ja pead käega.

Mõned suulaelõhega lapsed saavad toidetud ka lamavas asendis.

Kaksiratsa-asend

See on alternatiivne meetod lapse püstises asendis imetamiseks. Laps istub näoga ema poole, jalad ümber ema reie. Ema toetab käega lapse pead ja selga.

Tantsija käe asend

See meetod aitab rinda haarata lihasnõrkusega imikul. Ema toetab rinda peopesa ja kolme välimise sõrmega. Ema esimene sõrm ja pöial on vabad, et toetada imiku lõuga ja põski.

Pudelist toitmine peab jääma viimaseks alternatiiviks. Pudelist toitmine on näidustatud näiteks kunstliku toitmise korral, teatud haigused emal/lapsel.

Lapse ja ema vahelise füüsilise- ja emotsionaalse kontakti soodustamiseks-säilitamiseks peab pudelist toitmist läbi viima võimalikult sarnaselt imetamisele.

Seega järgida soovitusi:

Nahk-naha kontakt, laps süles, rinna vastas.
Arvestama peab lapse toiduhulga vajadust, et vältida ületoitmist.
Valima peab sobiva luti arvestades lapse vanust.
Jälgima peab, et toitmise ajal oleks lutt täidetud toiteseguga. See väldib õhu sattumist makku.