Perearstidele uus hoone

Pärnu Postimees, Sirle Matt, 19.07.2017

Kahe aasta pärast valmib Pärnu Haigla juurdeehitisena tervisekeskus, mis on mõeldud Pärnu ja selle lähivaldade 14 perearsti tarvis. Euroraha toel kerkib uus keskus Lihulassegi.

Praeguseks on valmis Pärnu Haigla uue tiiva arhitektuurne lahendus. Projekteerimine käib ja ehitajat hakatakse otsima aasta lõpus. Maja saab valmis 2019. aasta esimeses pooles. Haigla tervisekeskuse lahenduse autor on Soome arhitektuuribüroo AW2-Arkkitehdit OY, mille projekteerijad on Tartu ülikooli kliinikumi teise ehitusjärgu taga.Keskus tuleb haigla Oja ja Ristiku tänava poolsesse külge. Vastuvõturuumid asuvad kolmel korrusel. Selleks, et hoone ei varjaks põhiosa aknaid, rajatakse üks korrustest allapoole maapinda.

Kesklinna poolt tulijaid tervitab uus sissepääs ja Ristiku tänava äärde ehitatakse lisaparkla. Pärnu Haigla juhatuse esimehe Urmas Sule sõnutsi pole kolme eskiisi hulgast välja valitud lahendus arhitektuurselt kõige odavam, aga funktsionaalselt sobiv, sest ühendab tervisekeskuse eriarstide vastuvõtuga.

Praeguse kava kohaselt läheb projekt maksma 3,1 miljonit eurot, millest 1,747 miljonit kaetakse eurotoetusega. Ülejäänud osa leiab haigla Sule andmetel ise ega võta laenu. Peale perearstide ja õdede hakkavad rajatavas tervisekeskuses tööle ämmaemandad ja füsioterapeudid, osutatakse koduõendusteenust.

Hoonesse laieneb veel osa sisehaiguste kliiniku kabinette ja labor, tänu millele paranevad vereproovide andmise tingimused ja väheneb järjekord hommikusel tipptunnil.

 

Juhatuse esimehe jutu järgi on kaugemas tulevikus plaan ehitada tervisekeskuse hoonele juurde veel pinda laste ja noorte vaimse tervise keskuse, rehabilitatsiooni-, töötervishoiu- ja sotsiaaltöötajate tarbeks.

Lihula tervisekeskusele valmib 2018. aasta lõpuks samuti uus maja. Vallavalitsus ostis selleks hooldekodu kõrvale Tallinna maantee 35 kinnistu. Äsja kuulutati välja projekteerimise ja ehitustööde riigihange. Lihula vallavanema Varje Ojala-Toosi ütlust mööda ühineb Lihula tervisekeskusega kolm perearsti: üks Koongast, Varblast ja Lihulast. Peale nende ämmaemand ja füsioterapeut. Lihula teine perearst Külli Raudsik oma vastuvõttu uude majja ei vii, vaid sõlmis lepingu hoopis Pärnu haiglaga.

Sule sõnade kohaselt on haigla tervisekeskusega võimalik liituda kõigil Pärnumaa perearstidel. Praegu on koostööleping sõlmitud kümnega neist, ent ta ei soostunud veel avaldama, kellega täpselt.

Ometi ei pea maainimesed muretsema, et 2019. aastast tuleb neil hakata Pärnusse arstile sõitma. Väljaspool Pärnut säilivad perearstide vastuvõtud filiaalina. Sule jutu järgi tehakse väikeste piirkondadega nii, et üks osa arstipraksisest on kohapeal ja teine Pärnus.

Samasugust lahendust kavandatakse Lihulas, kus vallavanema sõnutsi hakkavad Varbla ja Koonga perearst tõenäoliselt peale oma kandi teatud ajal Lihulaski patsiente vastu võtma.

Sule kinnitusel pole plaanis maal perearstide kättesaadavust kaotada, aga tuleb leida lahendus, et tulevikus jätkuks arste ja õdesid. Uue mudeli puhul kujunebki peakatsumuseks see, kuidas tagada maapiirkondades kättesaadav teenus.

Sule rõhutas, et tervisekeskus, mida ehitama hakatakse, keskendub kaugemale tulevikule: aastale 2030 ja edasi. “Me ehitame sellist tervishoiusüsteemi, kus väga paljud arstid, kes praegu töötavad, enam ei tööta,” selgitas ta.

Keskustesse koondumine annab Sule sõnutsi mitu efekti. Suur mure on perearstide asendamine, aga kui suurem hulk inimesi on koos, muutub see hõlpsamaks. Teiseks paraneb tööjaotus õe, perearsti ja eriarsti vahel.

Nüüdisaegsed tervisekeskused eurotoetuse abil

  • Lähiaastatel toetatakse Eestis esmatasandi tervisekeskuste ehitamist või renoveerimist Euroopa regionaalarengu fondist.
  • Uue mudeli järgi töötavad tervisekeskuses perearstid ja -õed, pakutakse füsioteraapiat ja koduõenduse teenust, vastu võtab ämmaemand. Muude spetsialistide teenused, näiteks sotsiaalnõustamine, hambaravi, apteek lisanduvad vastavalt tervisekeskuse valikule.
  • Eurotoetuste summa ulatub 85 miljoni euroni, toetuse saaja kanda jääb omafinantseering 25 protsenti.
  • Esimeses voorus eraldati raha esmatasandi 55 tervisekeskuse ehitamiseks või rekonstrueerimiseks kogusummas 57 miljonit eurot.

Andmed: sotsiaalministeerium, rahandusministeerium

Saarde peab valima tervisekeskuse või hooldekodu vahel

Kui esialgu tahtis Saarde vald samuti luua uuendatud tervisekeskuse, kus peale kolme perearsti ja pereõdede võtavad inimesi vastu ämmaemand ja füsioterapeut, loobuti plaanist, olgugi et projekt pälvis sotsiaalministeeriumi heakskiidu.

Saarde vallavanema Andres Annasti jutu järgi konsulteeritakse praegu, kas eurotoetuse teise vooru tingimused jäävad samaks. Esimeses voorus eurotoetuse taotlemine katkestati, sest keeruline on leida perearstide kõrvale ämmaemandat ja füsioterapeuti ning valla omaosalus projektis kujuneks liiga kõrgeks. Annast selgitas, et samal ajal käib hooldekodude energiatõhusaks muutmise projekt ja vallal tuleb nende kahe vahel valida.

Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ütlust mööda kuulutatakse järgmine taotlusvoor välja lähikuude jooksul. Kolmas voor kavandatakse sügiseks, kui eelmistest voorudest jääb raha järele.

Kas külastate näituseid Pärnu Haiglas?

Jah, regulaarselt
Ei, kahjuks mitte

Kontakt

SA Pärnu Haigla
ph[at]ph.ee
Infotelefon 447 3301
Registratuur tel 447 3300
Erakorraline vastuvõtt tel 447 3393
Plaaniline vastuvõtt tel 447 3398