Sagedasemad rasedate küsimustele seoses COVID-19 viiruse ja rasedusega

Pärnu Haigla naiste- ja lastekliiniku juhataja dr Kadri-Liina Vahula ja infektsioonikontrolli arsti ja nakkusosakonna juht dr Kadi Kenk vastavad sagedasematele rasedate küsimustele seoses COVID-19 viiruse ja rasedusega.

Kas rasedatele on koroona läbipõdemine raskem?

Praegu on andmeid rasedate kohta veel vähe, aga selle põhjal, mida hetkel teatakse, võib kulgeda rasedatel COVID-19 põhjustatud haigus raskemalt, vajadus intensiivravi järele on suurem 1,5 korda ja kopsude kunstliku ventilatsiooni vajadus 1,7 korda kõrgem kui mitte rasedatel sama vanusegrupi naistel. Kevadise Itaalia ja Hiina higestumise analüüs näitas rasedatel mõnevõrra suuremat haigestumise riski ja ka kõrgemat  suremust kui mitterasedatel. 

Suurem risk raske COVID-19 tekkeks on nendel rasedatel, kes on vanemad, kes on ülekaalulised ja kellel on juba olemas mõni kaasuv krooniline haigus nagu näiteks  hüpertensioon või diabeet.

Millises raseduse faasis on covid-19-l kõige suurem mõju lootele? Milline?

Rasedusaegse viiruse ülekandumise kohta emalt lapsele ei ole veel kindlaid andmeid. See tähendab, et ei teata, kas rase naine, kellel on COVID-19, võib raseduse või sünnituse ajal COVID-19 põhjustavat viirust oma lootele või vastsündinule edasi anda. Piiratud uuringutes on välja toodud, et COVID-19 ja muude koroonaviirusnakkuste puhul ei ole viirust lootevedelikus tuvastatud. Lootevee uuringuid viiruse tuvastamiseks Eestis ei tehta. Teadaolevalt on viiruse ülekandumise oht on suurem sünnitusjärgsel perioodil, ema ja lapse väga lähedase kontakti teel.

Kui palju on aasta jooksul Pärnu Haiglas koroona-positiivse testitulemusega naisi sünnitamas käinud ja kui palju imikuid on juba sündides olnud nakatunud?

Pärnus on olnud siiani üks COVID-19 positiivne sünnitaja ja laps ei olnud nakatunud. Hetkel on taeda mitu Covid-19 positiivset rasedat.

Milliste protseduuride ja reeglitega peaks PH-sse sünnitama tulnud naine ja tema tugiisik arvestama?

Kõik sünnitajad testitakse SARS-CoV-2 suhtes kiirtesti abil, vastuse saabumiseni viibib sünnitaja spetsiaalses sünnitustoas. Negatiivse vastuse saabumisel toimub sünnitus tavasünnitustoas. Covid-negatiivne sünnitaja ei pea sünnituse ajal kandma maski.

Pärnu Haiglas on sünnituse juurde lubatud üks terve tugiisik, kelleks võib olla lapse isa või muu lähedane sama leibkonna pereliige, kes on täitnud tervisedeklaratsiooni, tugiisiku nõusoleku vormi ja läbinud kehatemperatuuri kontrolli. Sünnitoetajaid (doulad) ja teisi leibkonnaväliseid tugiisikuid sünnitusosakonda ei lubata. Mida suurem on inimeste hulk, seda raskem on tagada nende kontrollitud liikumist ja vältida juhuslikke kontakte kõikide osapoolte jaoks.

Sünnituse juures olevat ja peale sünnitust haiglast lahkuvat tugiisikut ei testita SARS-CoV-2 suhtes. Sünnitaja tugiisik peab kogu sünnituse jooksul kandma kirurgilist näomaski ja tal ei ole lubatud vahepealsel ajal haiglast lahkuda. Kui sünnitaja SARS-CoV-2 test osutub positiivseks, siis sünnitajat saatnud tugiisik peab sünnitaja positiivse testitulemuse saabudes haiglast lahkuma. Samuti ei ole tugiisik lubatud keisrilõike juurde.

Vabade perepalatite olemasolul võib tugiisik sünnitusjärgselt viibida tingimusel, et ta on kas haiglasse tulemisel või 48 tundi enne haiglasse saabumist testitud SARS-CoV-2 suhtes ja tema testi tulemus on negatiivne.

Sünnitaja tugiisiku testimine Pärnu Haiglas on tasuline 80 eurot (kiirtest). Aktsepteeritud on ka teistes asutustes tehtud testid, kui need on dokumenteeritud ja tehtud mitte varem kui 48 tundi enne Pärnu Haiglasse pöördumist. Varasemad Sellest varasemad testivastused ei kehti.

Mis on vastuvõtu protseduuride, sünnitustegevuse hetkel ja järgsel ajal teisiti kui kevadisel nakkuskõrghooajal?

Kevadel ei olnud tugiisikud sünnitusele lubatud, hetkel oleme selles osas leebemad. Ka perepalatid oli kevadel keelatud, hetkel on perepalatid avatud, lisaks on loodud ema-lapse palatid, juhuks kui pereliige ei saa peale sünnitust haiglasse jääda (edasi-tagasi käimine ei ole lubatud), aga ema sooviks koos lapsega omaette olla.

Kuidas kaitsevad haigla personal ja teised naisteosakonnas viibivad patsiendid end juhul, kui sünnitama tulnud naine on COVID-19 positiivne?

Meie personal on vastavates kaitseriietes ja teised sünnitajad ei pea muretsema, kuna sünnitus toimub eraldi selleks ettevalmistatud tingimustele vastavas toas ja ka edaspidine haiglas viibimine on eraldi osakonnas.

Kas koroonapositiivne ema lahutatakse tervest vastsündinust?

Ei, laps jääb ema juurde.

Kas COVID-19 levib rinnapiima kaudu?

Seni pole leitud tõendeid, et SARS-CoV-2 viirus eralduks COVID-19 positiivse ema rinnapiima ning nakataks seeläbi last. Küll aga on imetamisaegseks nakkusohuks beebile lähedane kontakt ema hingamisteedega, millest võib välja lenduda ja beebile langeda viirusega saastunud piisakesi. Seega soovitatakse rinnaga toitmist neile COVID-19-ga emadel, kellel selged sümptomid puuduvad või on need kerged. Kui rinnaga toitev ema haigestub COVID-19 rinnaga toitmise ajal, soovitatakse hügieenireegleid järgides rinnaga toitmist jätkata.  Enne imetamist tuleks pesta käsi vähemalt 20 sekundit ja imetamise ajal kanda maski.

Alternatiivseks meetmeks rinnapiimaga toitmisele on piima rinnast välja pumpamine. Nakatunud ema peab kasutama individuaalset rinnapumpa, järgima kätehügieeni reegleid  ja katma hingamisteed maskiga. Pärast igat kasutamist tuleb pumba kõik osad, mis puutusid kokku rinnapiimaga, puhastada.

Kas koroonaaeg on sobiv aeg pisipere planeerimiseks või oleks õigem oodata kui suurem nakkusoht taandub?

Erinevate pandeemiate ajal inimkonna ajaloos on see küsimus ikka ja jälle esile kerkinud. Viimane rahvatervise hädaolukord, mis meenub, on Zika viiruse pandeemia, kus soovitati rasestumist edasi lükata. Selline soovitus tekitab mitmeid eetilisi probleeme. Ennem kui rahvatervise organisatsioon selliseid soovitusi võib väljastada, tuleb hädaolukorrast tingitud rasedusega seotud riske väga hästi tundma õppida. Rasedusega seotud risk peaks olema suur ja ületama oluliselt teiste rasedate seas üsna levinud seisundite või kokkupuutega seotud riske. Veel on oluline kas rasedusega seotud riske  saab mõistlikult minimeerida.

Praeguse pandeemia korral pigem kaldutakse otsus jätta naise teha. Arsti ülesanne on  pakkuda igakülgset teavet riskide- ja nende vähendamise võimaluste kohta, toetada patsienti teadlike otsuste langetamisel. Mõnes olukorras võivad arstid raseduse vältimise osas olla suunavamad, näiteks kui rasedusega on seotud tõsised ema terviseriskid.

Kas rasedatel on luba avalikes kohtades maski mitte kanda?

Alates 24. novembrist 2020 kehtib avalikes siseruumides üle Eesti maskikandmise või nina ja suu katmise kohustus. Maski kandmist ei nõuta juhtudel, kui see ei ole tervislike põhjuste (nt hingamisraskuste, teatud psüühikahäirete, allergiate) tõttu võimalik. Seega ainuüksi rasedus ei vabasta maskikandmisest. Arvestades kui suurt ohtu kujutab viirus raseda tervisele, siis on oluline et rase kaitseb end kõigi teadaolevate ennetusmeetmetega, kandes seejuures ka maski, kui tervise seisund seda võimaldab.

Milliste sümptomaatiliste erinevustega põevad koroonat lapsed ja imikud võrreldes täiskasvanutega?

Igas vanuses lapsed võivad nakatuda koroonaviirushaigusesse. Kõikidest Covid-19 juhtudest moodustavad lapsed 12%. Erinevalt täiskasvanutest põevad lapsed viirust kergemini, või hoopis ilma sümptomiteta. Lapsed vajavad ka palju vähem hospitaliseerimist Covid-19 tõttu. Ohustatud haiguse raksemast kulust on need lapsed, kes on ülekaalulised, või  põevad mõnda kroonilist haigust nagu astma, või  diabeet. Samuti kulgeb haigus raskemalt alla 1 aastastel lastel tänu nende immuunsüsteemi ebaküpsuse tõttu.

Miks lapsed reageerivad täiskasvanutest erinevalt viirusele on paljuski ebaselge. Arvatakse, et kuna lastel esineb sageli külmetushaigusi, seal hulgas teistest koroonaviirustest põhjustatud viirushaigusi,võib nende immuunsüsteem olla “valmis” selleks, et pakkuda teatud kaitset COVID-19 vastu. Samuti on võimalik, et laste immuunsüsteem „suhtleb“ viirusega erinevalt kui täiskasvanute immuunsüsteem.

Covid-19 sümptomid on sarnased nii lastel kui täiskasvanutel, lihtsalt lastel on need oluliselt leebemalt väljendunud.

Kas Eestis ja mujal tehakse rasedatele koroonavaktsiini? Millised on kõrvalmõjud?

Vaktsiin on väga uus ja teadmisi selle kohta kuidas see mõjub rasedale, imetavale emale ja tema beebile on vähe.

Eetilistel põhjustel selle riskigrupi peal ravimiuuringuid läbi ei viida. Sellepärast ei saa ka vaktsiini tootev firma vastavat soovitust anda. Teadmised kogunevad selle alusel kui vaktsiini saaja on juhuslikult avastanud, et oli vaktsiini saamise hetkel rase, või on võtnud ise riski vaktsineerida. Vaktsiin ei sisalda viirust. Loomkatsed ei näita otsest või kaudset toimet rasedusele, sünnitusele või lapse sünnijärgsele arengule. Vaktsineerimise eelselt ei pea naine tegema rasedustesti. Kui naine pärast esimese vaktsiinidoosi saamist avastab, et on rase, ei pea kindlasti rasedust katkestama. Teine doos jäetakse lihtsalt tegemata. Mõnedel üksikjuhtudel- kui vaktsiinist saadav kasu ületab kahju, võetakse raseda vaktsineerimine teadlikult ette (näiteks rase eesliini töötaja). Vaktsineerimise peab olema arstiga kooskõlastatud, põhjalikult läbi kaalutud ja patsiendi enda otsus.

Pole teada,  kas vaktsiin eritub rinnapiima. Pole  teada kuidas mRNA vaktsiin toimib rinda saavale beebile. Arvamus on, et see võiks olla ohutu. 

Millised on Pärnu Haigla ämmaemandate vastuvõtu erinõuded?

Vastuvõtule tulles peab rase läbima tavapärane triaaž ja siseruumides kandma kirurgilist näomaski. Vastuvõtule tugiisikud ei ole lubatud. Kaugvastuvõtte tehakse vastavalt olukorrale ja patsientide võimalustele. Oluline on, et haigena mitte vastuvõtule tulla. Rasedate ultraheliuuringutele on lubatud üks terve tugiisik. Covid-posit rase või kontaktne saab I trimestri ultraheli (loote skriining) asemel teha vereanalüüsi e. Niptify testi.

Kas tugiisikud on Perekooli loengutesse lubatud?

Perekooli loengutele on lubatud kaasa võtta üks terve tugiisik ja samuti on võimalus osaleda perekooli loengutes üle veebi. Loengul viibijate arv on piiratud. Lubatud on 10 inimest.

Kas külastate näituseid Pärnu Haiglas?

Jah, regulaarselt
Ei, kahjuks mitte

Kontakt

SA Pärnu Haigla
ph[at]ph.ee
Infotelefon 447 3301
Registratuur tel 447 3300
Erakorraline vastuvõtt tel 447 3393
Plaaniline vastuvõtt tel 447 3398