Pärnu haiglas alustati maovähenduslõikustega

Foto: Pärnu Postimees

Karin Klaus, 14.02.2013, Pärnu Postimees

Novembris tehti Pärnu haiglas esimene bariaatriline operatsioon ehk maovähendamislõikus, opereerisid Pärnu haigla kirurg Mart Niidu (fotol) ja doktor Andre Trudnikov Ida-Tallinna keskhaiglast.

Tänaseks on Pärnu haiglas magu väiksemaks opereeritud ligi paarikümnel patsiendil ja lõikusele soovijate järjekord on üsna pikk. Üldse on Eestis aastatel 2004–2012 tehtud 1596 bariaatrilist operatsiooni.

Maovähendamislõikus aitab dieediga kombineerituna kaalust alla võtta väga suure ülekaaluga inimestel, kellel tavalised kaalulangetamismeetodid pole andnud tulemusi ja tõsised tervisehädad kallal. Eesti haigekassa on määranud kindlad kriteeriumid, mille puhul ravi ja lõikuse eest tasub haigekassa, kui need pole täidetud, tuleb tasuda patsiendil endal.

Keeruline lõikus

Pärnu haigla bariaatrilise kirurgia meeskonda kuuluvad kirurg Mart Niidu, bariaatriaõde Margit Kask, sisehaiguste arst Kaisa Soondra, psühhiaater Marika Mitt, psühholoog Marlen Herik, vanemõde-toitumisnõustaja Merle Lepiku ja anestesioloog Raido Paasma.

Meeskonna juhi doktor Niidu jutu järgi tegelevad bariaatrilise kirurgiaga Eestis seni vähesed haiglad, sest tegu on keerulise lõikusega, mis nõuab kirurgidelt spetsiifilisi teadmisi-oskusi, samuti on keeruline patsientide valik ja jälgimine.

“Sellise lõikuse juurutamine haiglas on väga aeganõudev protsess,” kinnitas Niidu, kelle ettevalmistusperiood nendeks operatsioonideks on kestnud paar-kolm aastat. Ta on õppinud Göteborgis ja Leedus Baltimaade selle ala suurima kogemusega kirurgi professor Maleckase juures ja teinud koostööd mitme Eesti haiglaga.

Tavapäraselt tehakse operatsioon laparoskoopiliselt ehk väikeste nahalõigete kaudu spetsiaalset operatsioonitehnikat ja tööriistu kasutades, mitte kogu kõhtu lahti lõigates.

Operatsiooniks valmistumisel tuleb teha kõikvõimalikud analüüsid, mis uurivad organite seisundit, hormonaalseid näitajad, mikroelementide tasakaalu kehas. Lõikust tuleb oodata eri põhjustest tingitult vähemalt kuu, mõnikord üle aasta. See sõltub patsiendi teiste haiguste parima ravi korraldamiseks kuluvast ajast ning bariaatrilist operatsiooni vajava haiguse eluohtlikkusest.

Kui dieet ei aita

Rasvumine ja sellega kaasnevad terviseprobleemid levivad maailmas aina rohkem. Doktor Niidu sõnade kohaselt on viimastel aastatel ilmunud rida uuringuid, mis tõestavad, et suure ülekaaluga inimestel on rasvumisest tingitud hüpertooniatõve, diabeedi ja uneapnoe ravis kirurgiliste meetodite abil kaalulangetamine õigustatud.

Miks siis ikkagi kõikide inimeste puhul tavalised „söö vähem – liigu rohkem“ salenemismeetodid ei aita?

“Kui kehakaal ületab teatud piiri, pole sportida enam väga lihtne. Samuti ilmnevad psühholoogilised tõkked: sajakilosena ei julgeta aeroobikasaali külastada, üks stress kutsub esile teise ja minnakse jälle sööma,” mõistab Niidu oma patsientide muresid. “Mõnikord põhjustavad ülekaalu toitumishäireid, nende avastamiseks käivad kõik meie patsiendid psühhiaatri visiidil. Hormonaalsete probleemide korral aitavad endokrinoloogid. Vahel on tegu aeglase ainevahetusega ja kui tegu pole haiguslike muudatustega, saab abi toitumise muutmisest.”

Tavaliselt langeb maovähendamislõikuse läbi teinud patsientidel kehakaal esimese kahe aastaga 80 protsenti üleliigsest kaalust ja vähemalt kaks kolmandikku patsientidest ei võta kümne ja enama aasta jooksul juurde üle 50 protsendi kaotatud kaalust.

Siiski ei saa operatsiooni pidada mugavaks salenemise alternatiivmeetodiks neile, kes ei viitsi tavapäraste trennide-dieetidega mässata.

“Lõikus on viimane võimalus ja see peab olema väga hoolega kaalutud otsus,” rääkis Niidu. “Otsuse, kas patsient sobib lõikuseks, teeme kogu meeskonnaga. Lihtsalt ülekaalulise inimese opereerimine, kui ta haigekassa kriteeriumidele ei vasta, pole välistatud, kuid püüame sellist inimest alati ümber veenda.”

Sellisel juhul tuleb patsiendil endal operatsiooni eest tasuda, hind on umbes 3500 eurot.

Kogu elu muutub

Niidu hoiatas, et operatsioon ei aita kohe ja nagu võluväel, patsient peab edaspidi ise hoolas olema ja kogu elu arstide määratud režiimist kinni pidama.

Kuigi bypass-lõikuse puhul kanamunasuuruseks lõigatud magu saab tõesti väga väikesest toidukogusest täis, võib see uuesti välja venida, kui inimene pikema aja vältel pidevalt lubatust rohkem sööb.

Õnneks kaob paljudel lõigatutel isu rasvase toidu ja magusa järele, magu lihtsalt ei talu enam kartulikrõpse ja šokolaadi. Keerulisem on nende patsientidega, kelle ülesöömise põhjus peitub kõrvade vahel.

“Kutsume neid külmkapikulutajateks: otseselt nälga pole, aga pole ka tahtejõudu harjumusi muuta,” seletas Niidu. “Arstid saavad keha anatoomiat muutes anda algtõuke kaalulangetamiseks, aga me ei saa edaspidi inimese külmkapi ukse kõrval seista.”

Hoiduda tuleb ka teisest äärmusest – liiga vähe söömisest, sest toidu imendumine maos on niigi häiritud ja keha peab vajaliku kalorihulga kindlasti kätte saama. Üldiselt teab organism ise, millal talle sobiv ideaalkaal on saavutatud, ja kaalulangus peatub.

Toitainete halva omastamise tõttu võib aga organismis tekkida mineraalainete ja vitamiinide puudus, seepärast tuleb neid toidulisanditena kogu elu juurde võtta ja samuti kogu eluks arstide järelvalve alla jääda.

Operatsioonide tüübid

* Maost möödajuhtiva operatsiooni ehk gastric bypass’i korral tekitatakse uus väike magu, millest juhitakse toit otse peensoolde. Kaalulangus algab, kuna uus magu mahutab vähe toitu ja teisalt väheneb seedetraktis toitainete imendumine – osa maost, kaksteistsõrmiksool ja osa peensoolt ei võta enam toidu seedimisest osa. Eestis moodustavad bypass-lõikused enam kui kaks kolmandikku maovähendusoperatsioonidest.

* Vertikaalse lõikuse ehk gastric sleeve’i korral eemaldatakse suurem osa maost ja moodustatakse kitsas toru söögitorust kaksteistsõrmiksooleni mahuga 60–120 milliliitrit. Kaal langeb, kuna magu mahutab vähem ja kaob näljatunne, sest operatsiooni käigus eemaldatud maoosas asuvad näljatunnet stimuleerivat hormooni produtseerivad rakud.

Maovähenduslõikuseks sobiv patsient

* On kehamassiindeksiga BMI üle 40 (normaalne on 19–24) või 35 koos rasvumisest tingitud krooniliste terviseprobleemidega (kõrgvererõhktõbi, suhkruhaigus, uneapnoe, liigesevaevused).

* On proovinud kaalu langetada tavapäraste meetoditega, kuid korduvalt ebaõnnestunud.

* On vaimselt terve.

* On konsulteerinud arstidega oma teiste terviseprobleemide osas ja need on adekvaatselt ravitud.

* Omab sõprade ja pereliikmete toetust operatsioonijärgseks toimetulekuks.

* On nõus kogu edasise elu kestva vitamiinide ja lisaainete tarbimise ja meditsiinilise jälgimisega.

Täpsemalt otsustab patsiendi sobivuse operatsiooniks kirurg individuaalsel vastuvõtul.

 

     

Kas külastate näituseid Pärnu Haiglas?

Jah, regulaarselt
Ei, kahjuks mitte

Kontakt

SA Pärnu Haigla
ph[at]ph.ee
Infotelefon 447 3301
Registratuur tel 447 3300
Erakorraline vastuvõtt tel 447 3393
Plaaniline vastuvõtt tel 447 3398