Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Lamatised ja lamatiste hooldus kodus

Lamatis on lokaalne naha ja/ või nahaaluskoe kahjustus, mis tekib tavaliselt luueendite piirkonnas surve või surve, nihkumise, ja hõõrdumise koosmõjul. Lamatiste tekkimisel halveneb pikaks ajaks inimese elukvaliteet, suureneb hooldus- ja abivahendite vajadus, tervishoiuteenuste kulud ning hooldajate koormus.

Nahahooldus

Lamatise tekkimise tunnuseks on nahapunetus, mis kestab kauem kui pool tundi. Tavaliselt tekivad lamatised kehapiirkonda, kus luu on kohe naha all. Lamatiste tekivad kõige sagedamini: kuklale, kõrvade taha, küünarnukkidele, abaluudele, ristluupiirkonda, puusadele, istmikuluule, põlvedele, pahkluudele ja kandadele. Lamatiste ennetamisel on eesmärgiks vähendada surve jaotuvust patsiendi ja kontaktpinna vahel, säilitada naha puhtus, piisav niiskusesisaldus ning tagada patsiendi täisväärtuslik toitumine. Hinnake regulaarselt naha seisundit. Naha seisundit on oluline jälgida iga päev, pöörates tähelepanu riskipiirkondadele. Naha seisundit hinnatakse teiste tegevuste (pesemine, voodipesu vahetamine jne) käigus. Väga oluline on korralik hügieen. Pesemissagedus oleneb haige füüsilisest vajadusest ja soovidest. Haigel ei tohi olla ebameeldivat kehalõhna ega nahaärritusi. Liigne pesemine kuivatab nahka ning hävitab naha normaalse rasukihi ja niiskustasakaalu, mistõttu nahavigastuste oht suureneb. Soovitatav on kasutada vett ja seepi asendavaid pesukreeme, mis sisaldavad nahka kaitsvaid õlisid ja naha kuivamist takistavaid aineid (pH 5,5). Pärast pesemist kuivatage nahk õrnalt tupsutades, ärge hõõruge ega masseerige lamatise tekke riskipiirkondi. Naha kaitsmiseks on soovitatav pärast pesu määrida nahka põhisalviga. Põhisalvid on lõhna- ja värvaineteta esinevate rasvainete ja vee segud. Jälgige, et voodipesu ja riided oleksid kuivad ja puhtad, ilma kortsudeta. Pidamatuse, higistamise ja haavaeritiste korral kasutage püksmähkmeid või hea imamisvõimega sidemeid, mis jätavad naha kuivaks.

Ravi

Patsiendi lamatise ravi ja hooldust ning individuaalseid vajadusi peab järjepidevuse tagamiseks regulaarselt hindama ning dokumenteerima. Lamatiste ravi peab olema terviklik ning arvestama patsiendi üldseisundit, kaasuvaid haigusi, toitumist ja isiku enda eelistusi. Oluline on surve ja hõõrdumise vähendamine, asendravi teostamine (abivahendite kasutamine), patsiendi hügieen, tasakaalustatud toitmine ja piisav vedeliku tarbimine. Lamatise/lamatiste esinemise korral tuleb lamatist jälgida ja hinnata regulaarselt. Lamatise paranemise tunnused peaksid tekkima 2 nädala jooksul. Kui viiteid paranemisele ei ole või lamatis süveneb, pöörduge tervishoiutöötaja vastuvõtule.

Lamatise haavandite sidumine

  1. Jälgige kätehügieeni: käed tuleb pesta enne ja pärast sidumist.

  2. Ärge rebige kinnijäänud sidemeid, leotage neid sooja veega või loputuslahusega.

  3. Kasutage puhtaid instrumente ja sidumisvahendeid (sidumisvahendid, mis puutuvad kokku haava pinnaga peavad võimalusel olema steriilsed).

  4. Puhaste (nekroosita ja katuta) haavandite puhastamiseks kasutage kraanivett või naatriumkloriidi 0,9% lahust. Puhast haavandit ei seota iga päev, vaid 3-4 päeva järel.

  5. Põletiku tunnustega haavade korral kasutage füsioloogilist lahust või antiseptikumi, vajaduse korral konsulteerige õe või arstiga, kes soovitab haavade loputamiseks sobivat põletikuvastast vahendit (põletiku tunnused: kuumamine, paistetus, punetus, valu lamatise ümber).

  6. Kasutage sidet, mis säilitab haava niiske keskkonna, ei traumeeri haava sideme vahetamisel ning on antud kehapiirkonnale sobilik.

  7. Arvestage lamatise katmise vahendite valikul lamatise suurust, sügavust, nekrootilise koe olemasolu, põletikutunnuseid, eritise hulka, asukohta ja patsiendi eelistusi.

  8. Eelistage marlisidemetele haavahooldusvahendeid, mille puhul ei ole vaja kasutada lisaks paikseid haavahooldusvahendeid (salv, kreem, pulber jms) ja mida tuleb harvem vahetada.

  9. Märgunud side vahetage koheselt.

  10. Väikseid ville ei tehta katki. Need kaetakse puhta kuiva sidemega.

  11. Valutu ja kuiv kärn, mille ümber ei ole punetust, jäetakse puutumata ja kaetakse puhta sidemega.

  12. Haavandites ei kasutata pulbreid ega raskesi eemaldatavaid salve.

  13. Kasutatavad plaastrid ei ohiks kahjustada lamatist ümbritsevat nahka ega tekitada allergiat.

  14. Lamatise hooldustoodete valik on väga lai ja nende seast sobivaimate leidmiseks on vaja spetsialisti abi.

 

Asendi vahetus – surve ja hõõrdumise vähendamine

  • Muutke kehaasendit voodis regulaarselt vähemalt iga 2 tunni järel. Muutke asendit võimalusel mitmekesi. Voodi peatsit ei tohi tõsta liiga pikaks ajaks ega liiga kõrgele. Ratastoolis viibides tuleb kehaasendit muuta/korrigeerida paar korda tunnis, haige peab ennast paar korda tunnis istmelt kergitama, et vähendada istmikupiirkonna koormust.

  • Voodis või toolis liigutamisel vältige naha venitamist vastu aluspinda, vältige lohistamist. Kasutage liigutamisel abivahendeid (näiteks libistuslina ja/ või –laud, tõstelina)

  • Kasutage asendivahetusel abivahendeid (kasutage asendi toestamiseks rohkesti patju). Jälgige, et luulised kehaosad ei oleks üksteise vastas – kasutage polstreid, patju nende vahel. Vabastage juba kahjustatud piirkonnad survest kuni paranemiseni. Kasutage voodis ja ratastoolis võimalusel spetsiaalseid survekahjustuste vältimiseks mõeldud madratseid (alternatiivsed püsiva või muutuva survejaotusega madratsid).

  • Kandade hõõrdumise vähendamiseks vastu voodit võivad jalas olla sokid (soovitavalt naturaalsest ja "hingavast" materjalist). Kandade tõstmiseks sobivad erinevad meetodid, sh padja asetamine säärte alla või erinevad spetsiaalsed abivahendid kandade tõstmiseks.

  • Vältige lamatise riskipiirkondades naha massaaži.

  • Võimelge – kõverdades sõrmi ja varbaid, ringitades käe- ja jalalabasid. Pingutage ja lõdvestage lihaseid ning hoidke neid elastsena.

Tervisekassa poolt hüvitatava meditsiiniseadme vajaduse määrab arst ja väljastab seejärel patsiendile digitaalse meditsiiniseadme kaardi, millega patsient läheb ja ostab apteegist või Tervisekassaga vastava lepingu sõlminud meditsiiniseadme müüja käest vajaliku meditsiiniseadme. Osa abivahendeid taotletakse ka sotsiaalkindlustussüsteemi kaudu.

Koostatud/Ajakohastatud 05.01.2024