Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Kas ma sobin doonoriks?

Tule doonoriks, kui oled: 

  • terve, puhanud ja söönud;

  • kehakaaluga üle 50 kg;

  • 18-65 aastane;

  • Eesti Vabariigi kodanik või elanud Eestis elamisloa/ elamisõiguse alusel vähemalt kolm viimast kuud.

 

Sa ei sobi doonoriks, kui oled:

  • nakatunud HI-viirusega või arvad, et võid olla HI-viiruse kandja;

  • põdenud või nakatunud B- või C-hepatiiti või arvad, et oled hepatiidiviiruse kandja
    (NB! A-hepatiidi puhul võib verd loovutada aasta pärast tervenemist);

  • olnud süstitavate narkootikumide tarvitaja;

  • seksinud raha või narkootikumide eest;

  • sinu elustiil või seksuaalkäitumine võib ohustada patsiendi tervist.

 

Sa ei sobi ajutiselt doonoriks, kui

  • põed hetkel mõnda haigust;

  • oled tarvitanud vereloovutusele eelneval või samal päeval alkoholi;

  • oled viimase aasta jooksul reisinud eksootilistes riikides, kus esineb malaariat või muid Eestis harva esinevaid nakkusi;

  • sulle või Su partnerile on tehtud viimase nelja kuu jooksul vereülekandeid, Sina või Su partner on saanud 4 kuu jooksul nõelravi, lasknud teha tätoveeringuid või naha augustamisi. Naha läbistamisprotseduuridel on oht saada viirusnakkus, mis kandub doonori vere kaudu üle patsiendile;

  • oled olnud viimase aasta jooksul seksuaalkontaktis nakkusohtlikku riskigruppi kuuluva inimesega (HI-viiruse kandja, süstitavate narkootikumide tarvitaja, raha või narkootikumide eest seksinud isik vms);

  • naised ei tohi verd loovutada raseduse ajal, 6 kuud peale sünnitust ja rinnaga toitmise ajal; Valuliku ja vererohke menstruatsiooni ajal pole vereandmine soovitatav.

  • sind on hammustanud puuk, siis on vereloovutus lubatud 2 kuu möödudes, kui oled terve (borrelioosist paranedes on vereloovutus lubatud 1 kuu möödudes ning puukentsefaliidist paranedes 1 aasta pärast).

 

Vere loovutamist välistavad kroonilised haigused. Näiteks:

tüsistunud psoriaas, tüsistunud või insuliinsõltuv diabeet, rasked südame- ja veresoonkonnahaigused (sh rütmihäired), pahaloomulised kasvajad, närvisüsteemihaigused, süsteemsed sidekoehaigused.

 

Koostatud/Ajakohastatud 21.03.2024