Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Rahustite ja uinutite sõltuvus

Nii rahustid kui uinutid võimendavad gamma-aminovõihappe (GABA) toimet ajus. GABA omab ajurakke pidurdavat toimet ning mõjub seega ajule rahustavalt.

Uinutid

Uinutid on rahustava ja uinutava toimega bensodiasepiinidega sarnanevad ravimid (nt zopikloon, zolpideem).

Rahustid

Rahustid on ravimid, mis leevendavad ärevust, pingetunnet ja rahutust. Olenevalt keemilistest omadustest võib mõnel rahustil olla lisaks ka krambivastane, lihaseid lõõgastav ja uinumist soodustav toime. Rahustite suurim grupp on bensodiasepiinid (nt alprasolaam, bromasepaam, lorasepaam, diasepaam, klonasepaam jmt). Bensodiasepiinide kasutamise ohud:

  • Negatiivne mõju tähelepanule

  • Kuritarvitamise ja sõltuvuse tekke oht

  • Eakatel risk kukkumisteks

  • Organism harjub ravimiga ja oodatud rahustavat toimet enam ei teki

  • Mälu ja keskendumisvõimet halvendav toime

 

Sõltuvus

Rahustid on efektiivsed ja kiiretoimelised, mõeldud nn “esmaabiks”. Rahusti aitab sümptomeid vähendada, kuid ei ravi. Kui mõjuaeg lõpeb, endine olukord taastub. Pikemaajalisel tarvitamisel tekib kergelt sõltuvus ravimitest. Sõltuvuse teke on seda tõenäolisem, mida suurem on annus ja mida pikaajalisem on ravi. Sõltuvus on nii psüühiline kui ka füüsiline. Psüühiliseks sõltuvuseks peetakse olukorda, kus rahusti või uinuti on muutunud vältimatuks ning inimene ei kujuta oma elu selleta enam ette - tekkinud on tung ravimit tarvitada. Nende ärajätmisel võivad sümptomiteks olla tugev ärevus, rahutus, ärrituvus, rahutus, unehäired – just need sümptomid, mistõttu on ravimeid võtma hakatud. Võõrutuse tunnused võivad tekkida isegi madalate annuste lõpetamisel. Võõrutussümptomid näitavad füüsilist sõltuvust - keha on kohanenud rahusti tarvitamisega, kuid selle puudumisel peab ta kohanema uue seisundiga.

Võõrutussümptomid võivad tekkida isegi nädala möödudes ravimi tarvitamise lõpetamisest ja seda vähem osatakse neid ravi ärajätmisega seostada. Arvatakse, et on uuesti tekkinud unehäire või ärevus ja alustatakse taas ravi ning suletud ring võib jätkuda. Inimene võtab võõrutusnähtude leevendamiseks taas oma rahusteid ja uinuteid.

Psüühilised võõrutussümptomid:

  • Ärritumine, rahutus

  • Ärevus, sisemine pingetunne

  • Depressioon

  • Unetus, õudusunenäod

  • Keskendumisraskused, lühimälu häired

  • Isu alanemine

  • Luulumõtted, hallutsinatsioonid

  • Deliirium

Kehalised võõrutussümptomid:

  • Väsimus, nõrkus

  • Gripilaadne sümptomaatika

  • Tuimus-, põletustunne jäsemetes, näos

  • Südamepekslemine; tekib tunne, et süda lööb valesti… kas liiga kiiresti või liiga aeglaselt

  • Iiveldus, kõhulahtisus

  • Higistamine

  • Raskustunne ja valu peas

  • Hägune nägemine

  • Lihasvalud, lihaste kangus, värinad

  • Krambihood

 

Esmaravimina on rahustid omal kohal näiteks depressiooni või paanikahäirete ravi alustamisel koos antidepressandiga, vähendamaks ärevust ajal, kui antidepressandi rahustav toime pole veel avalduda jõudnud. Antidepressantidel on raviomadused, mõjutades ärevuskeskusi inimese ajus.

Ravimisõltuvuse korral on võõrutusravi raske protsess ja nõuab tugevat tahtejõudu. Ravi peamised eesmärgid on turvaline võõrutus, tagasilanguste vältimine, ravimite tarvitamise põhjuseks olnud haiguse ravimine, meetoditeks kas täielik ravimist loobumine või annuse vähendamine

SA Pärnu Haiglas toimub õe iseseisev vastuvõtt ravimisõltuvuse probleemiga patsientidele, hõlmates rahusteid, uinuteid ja valuvaigisteid. Õe vastuvõtule saab suunata vajadusel psühhiaater ja ka perearst.

 

Koostaja:        Psühhiaatriakliinik, õde Laura Oisalu

Koostatud/Ajakohastatud 27.07.2021