Vastsündinu kollasus ehk ikterus
Esimesel elunädalal tekkiv vastsündinu kollasus on sage probleem, mis esineb kuni veerandil ajalistest ja pooltel enneaegselt sündinud lastel.
Vastsündinu vere punaliblede hulk on sündides suurem kui üsavälises elus vajalik. Peale sündi hakkavad punalibled kiiresti lagunema ja verre tekib sapipigment bilirubiin, mille vastsündinu maks peab ümber töötlema. Lapse maks saab seetõttu suure koormuse. Kollasusel on ka palju muid põhjuseid, kuid nende esinemissagedus on oluliselt harvem: põletikuline haigus, ainevahetushaigused, vere reesus- või grupikonflikt.
Kollasuse kõige sagedasem sümptom on füsioloogiline kollasus ehk imiku naha muutumine kollaseks. See tekib alates teisest elupäevast ja peaks taanduma 2. elunädala lõpuks.
Sagedamini tekib kollasus lastel, kellel:
-
esimestel päevadel on väga suur ja kiire kaalulangus (>10% sünnikaalust)
-
emal ja lapsel on erinevad veregrupid (enamasti 0 või Rh neg)
-
on peas verimuhk või palju verevalumeid nahal.
Kollasuse kõrgpunktiks on tavaliselt 3.-6. elupäeval ajaliselt sündinud lastel ja 6.-10. elupäeval enneaegsetel lastel.
Igaks lapse elutunniks on oma piir millest kõrgem bilirubiin võib last kahjustada. Mida vanem on laps seda kõrgemaid bilirubiini väärtusi on ta võimeline taluma, ilma et tekiks kahjustusi.
Diagnoosimata ja ravimata juhtudel võib tekkida püsiv närvisüsteemi kahjustus (bilirubiinentsefalopaatia).
Rinnapiimakollasus võib tekkida rinnapiima toidul olevatel lastel alates 3.-4. elunädalast ja möödub ilma ravita paari kuuga. Põhjuseks emapiimas olevad vabad rasvhapped, mis takistavad bilirubiini normaalset välja viimist. Rinnaga toitmine on lubatud kui bilirubiini väärtus jääb normi piiridesse.
Uuringud:
Bilirubiini väärtuse teada saamiseks on vajalik teha vereanalüüs, kus määratakse bilirubiini- ja hemoglobiinisisaldus veres. Lisaks määratakse vajadusel nii ema kui lapse veregrupp ja antikehade olemasolu. Vajadusel tehakse lisauuringuid.
Ravi:
Kõrgenenud bilirubiini raviks määratakse fototeraapia e. valgusravi.. Kindla lainepikkusega lambi valgus „teeb ära“ lapse maksa töö, muutes bilirubiini selliseks ühendiks, mida on kerge kehast väljutada. Kuna bilirubiin väljub soole ja neerude kaudu, siis on oluline ka lapse piisav toitmine. Tavaliselt kestab ravi paar päeva. Kuna „päevitaval“ lapsel on suurenenud vedelikuvajadus, siis enamasti vajab ta lisavedelikku veenikanüüli kaudu. Enamasti on laps valgusravi ajal koos emaga palatis ja lubatud on lapse rinnaga toitmine.
Prognoos:
Kui raviga on alustatud õigeaegselt, möödub kollasus ilma probleemideta. Ravimata juhtudel võib bilirubiin tõusta väga kõrgete väärtusteni, põhjustades püsiva aju kahjustuse tuumikteruse e. bilirubiinentsefalopaatia.
Ennetamine:
Füsioloogilise kollasuse ennetamisel on olulisel kohal vastsündinu piisav toitmine, mis kiirendab soole tööd ja seega ka bilirubiini väljaviimist. Sageli ei ole füsioloogilise kollasuse ennetamine võimalik.