Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Diabeet ehk suhkruhaigus (EST)

Diabeet ehk suhkurtõbi on mitmesugustel põhjustel tekkiv ainevahetushäire, millele on iseloomulik vere suurenenud suhkrusisaldus ja häired süsivesikute, rasvade ja valkude ainevahetuses.

Seedimise käigus muutuvad toidu süsivesikud glükoosiks. Glükoos imendub vereringesse ja kandub laiali üle kogu keha. Veres olev glükoos on rakkudele energiaallikaks.

Söögi ajal ja pärast sööki veresuhkru sisaldus tõuseb. Kui insuliini on piisavalt ja see toimib efektiivselt, siirdub glükoos verest rakkudesse ning veresuhkru sisaldus langeb. 1. tüüpi diabeedi korral ei toodeta piisavalt insuliini. 2. tüüpi diabeetikutel, kes on enamasti ülekaalulised, ei avalda insuliin piisaval määral toimet.

Eestis on ligikaudu 38.000 diabeetikut, nendest 10 - 15% 1. tüüpi diabeetikuid.

Dieedi osa diabeedi ravis

Diabeediravi koosneb neljast tähtsast osast: dieet, ravimid, liikumine ja patsiendi koolitus. Ravi eesmärgiks on diabeedi hea kompensatsioon, mis tagab hea enesetunde ja aitab vältida tüsistuste teket.

Toitumine on suhkurtõve ravi alus. Eesmärk – normaalne veresuhkru sisaldus – saavutatakse kindlale, päevast päeva mittemuutuvale toiduhulgale sobiva insuliini või tablettide doosi valimisega.

Toitumise tähendus diabeediravis on aastatega muutunud. Ravi areng on andnud võimaluse suhtuda söömisesse endisest loomulikumalt ja vabamalt. Tänapäevane suhkruhaige dieet ei erine enam oluliselt muule elanikkonnale antud toitumissoovitustest.

Toitumisnõuetel on diabeedi eri tüüpide korral mõningaid erijooni.

  1. tüüpi diabeetikud vajavad diagnoosimise hetkest alates ravi süstitava insuliiniga. Ravirežiimis tuleb tagada, et insuliiniannused, toidukogused ja liikumine oleksid omavahel kooskõlas.

  2. tüüpi suhkruhaigetele on sageli keskseks probleemiks liigne kehakaal, mistõttu toiduvaliku olulisim osa on toidukoguste sobiv piiramine. Seega eesmärgiks on vähendada ülekaalu ja ateroskleroosi riskitegureid. Kehakaalu vähendamisel ja kaalu säilitamisel on eriti oluline vältida rasvu, kuna neis sisaldub kõige enam energiat. Kõige sagedasemateks 2. tüüpi suhkurtõvega kaasnevateks probleemideks on kõrgenenud vererõhk ja vere suurenenud rasvasisaldus. Nende ravi aspektist on oluline pöörata tähelepanu toidurasvade kvaliteedile ja kogusele ning kasutatavale soola kogusele. Kui hoida söömine kontrolli all, vähendada kehakaalu ning hoida saavutatud tulemust ja suurendada liikumise osakaalu, võib 2. tüüpi diabeetik hakkama saada ilma ravimiteta või vähemalt lükkub medikamentoosse ravi alustamine märgatavalt edasi. Kuigi hiljem peab siiski tablett- ja /või insuliinraviga alustama, jääb söömise kontroll ikka võtmepositsioonile.

 

Toiduainete mõju

Toidus sisalduvate toitainete hulka kuuluvad süsivesikud, rasvad ja valgud. Peale selle sisaldavad toiduained oma koostises veel mineraalaineid, vitamiine ja vett. Dieedi valikul peab arvestama toidu mõju vere suhkrusisaldusele. Veresuhkru sisaldus sõltub eelkõige toiduga saadud süsivesikutest. Seega on toitumise põhieesmärgiks sobiva koguse süsivesikute tagamine.

Päeva jooksul sobivates kogustes süsivesikute söömisel on see eelis, et see tasandab veresuhkru kõikumisi ning väldib veresuhkru sisalduse liigset vähenemist. Kuid valesti toitumine võib põhjustada ka veresuhkru sisalduse suurenemist, mille tagajärjel tekib ketoatsidoos (1. tüüpi diabeetikutel) ja mille lõpptulemuseks võib olla koomaseisund. 2. tüüpi diabeetikutel on oma insuliinieritus alles, seega neil ketoatsidoosi ei teki. Kuid suure veresuhkru sisalduse (20 - 30 mmol/l) korral võib tagajärjeks olla tõsine vedelikutasakaalu häire ja teadvuse kadu (mitteketootiline kooma).

Suured veresuhkru sisalduse kõikumised võivad põhjustada pikaajalises perspektiivis tõsiseid kroonilisi tüsistusi (nt nägemise halvenemine kuni pimedaksjäämiseni, veresoonkonna ja neerude kahjustused). Seega ongi oluline diabeetikutel jälgida toitumist kogu elu jooksul.

Dieedi koostamise põhimõtted

Organismi normaalseks toimimiseks on vajalik tagada toidust saadavate toitainete vajalik kogus ööpäevas. Päevas peab diabeedihaige menüü sisaldama rasvu 30% (15% taimseid+15% loomseid), süsivesikuid 50-55% ja valku 15-20%.

Diabeetiku toitumise põhimõtted

Diabeetiku toit ei erine tavalisest toidust. Kaloraaž ja toitained on iga päev stabiilsed vastavalt diabeetiku individuaalsetele vajadustele. Toit jagatakse 5 - 6 toidukorraks, kusjuures süüa tuleks iga 2,5 - 3 tunni tagant, mis väldib veresuhkru sisalduse suurenemist ja kõikumist suurtes piirides.

Toitumine haiguste puhul

Kõik palavikuga kulgevad haigused ja viirushaigused suurendavad veresuhkru sisaldust ning võivad põhjustada ketoatsidoosi. Haigestumise puhul on soovitatav toidust välja jätta rasvased ja valgurikkad toidud. Tuleb süüa ainult süsivesikuid sisaldavaid toite vastavalt arsti või diabeediõe antud soovitustele. Mahla juua lahustatult  (1:2), kui on insuliinravil, siis magusat teed ja veresuhkru kontroll peab olema tavapärasest sagedam. Insuliini süstimine toimub vastavalt mõõdetud veresuhkru näidule.

Kui inimene oksendab või on teadvuseta, siis tuleb süsivesikuid vastavas koguses manustada 5 -10% glükoosilahusega tilkinfusiooni teel. Veresuhkrut tuleb samuti mõõta tihedamalt, vajadusel iga paari tunni tagant. Tuleb arvestada, et ka stress võib suurendada veresuhkru sisaldust.

Loe lähemalt

Koostatud/Ajakohastatud 29.07.2021