Navigate to content
Teksti suurus
Reakõrgus
Kontrast
Vaegnägijale

Infotelefon 447 3301

Info vereülekannete kohta

Vereülekanne

Vereülekanne on protseduur, mille käigus kantakse Teile üle doonorivere erinevaid koostisosasid veeni paigaldatud kanüüli kaudu. Vereülekannet võite vajada, kui Teie vererakud ei tööta normaalselt, Teie keha ei valmista piisavalt uusi vererakke või olete kaotanud verd.

Verekomponendid

Doonorilt kogutud veri eraldatakse erinevateks koostisosadeks ehk verekomponentideks. Igal verekomponendil on teatud raviomadused, millest lähtuvalt neid kasutatakse:

  • punalibled ehk erütrotsüüdid – kannavad hapnikku kopsudest keha kudedesse ja elunditesse, vajadus neid üle kanda, kui hemoglobiinitase on madal või olete kaotanud verd;

  • vereliistakud ehk trombotsüüdid – rakud, mis aitavad verel hüübida ja sellega ära hoida või peatada verejooksu;

  • plasma – vere vedel osa, mis sisaldab hüübimisaineid, mis koos trombotsüütidega aitavad verejooksu vältida ja lõpetada;

  • hüübimisfaktorid – valgud, millel on oluline roll vere hüübimisel.

 

Teile kantakse üle just neid komponente, mida Teie organism vajab.

Vereülekande alternatiivid

Inimese verd asendavaid aineid ei ole veel välja töötatud, küll on aga teatud meetodeid kasutades võimalik ülekande vajadust mõnikord vähendada. Vereülekande vajaduse üle otsustab Teie raviarst, kes alati kaalub saadavat kasu ja võimalikke riske.

Vereülekande riskid

Vereülekanded on üldjuhul ohutud ja tõsiseid kõrvaltoimeid esineb väga harva. Siiski ei ole vereülekanne täiesti riskivaba.

Sagedamini esinevad kõrvaltoimed:

  • kerged reaktsioonid nagu palavik, külmavärinad, nahalööve;

  • vedeliku ülekoormus, mis põhjustab hingamisraskusi, eriti vanemaealistel südamehaigetel patsientidel.

 

Muud harvemini esinevad riskid:

  • ohtlikud reaktsioonid nagu ohtlik allergiline reaktsioon või äge kopsukahjustus;

  • infektsiooni ülekandmine (bakterid, viirused);

  • sobimatu veregrupiga vere ülekanne.

 

Kõige suurem risk vereülekande juures on saada sobimatu veregrupi verd. Seepärast küsib õde Teilt protseduuri ettevalmistuse käigus korduvalt nime ja sünniaega, isegi kui olete seda talle juba varem öelnud. Oht haigustekitajatega nakatuda on ülimadal, kuna doonoriverd uuritakse eelnevalt põhjalikult. Harva võib vereülekandega kaasneda soovimatuid kõrvalnähte, mis on põhjustatud Teie organismis esinevatest doonori vererakkude vastastest antikehadest, mida ei ole eelnevate uuringutega õnnestunud tuvastada.

Enne protseduuri

Kui arst on määranud Teile raviks vereülekande, võetakse Teilt enne ülekannet vereproov, millest määratakse Teie veregrupp ja tehakse muud vajalikud analüüsid. Doonoriveri valitakse ja sobitatakse vastavalt teie veregrupile. Enne vereülekannet küsitakse Teilt selleks nõusolekut. Raviarst selgitab Teile vereülekande vajadust ja sellega seotud riske. Kui Teil on täiendavalt küsimusi või jäi midagi arusaamatuks, küsige julgelt oma raviarstilt või õelt selgitusi. Teil on õigus vereülekandest keelduda, kui fikseerite oma otsuse kirjalikult. Enne keeldumist arutage seda põhjalikult oma raviarstiga ja kaaluge võimalikke tagajärgi.

Protseduuri ajal

Verekomponent viiakse Teie organismi käsivarre veeni paigaldatud veenikanüüli kaudu. Õde jälgib Teid pidevalt vereülekande algul esimese 15 minuti jooksul, järgnevalt kontrollitakse regulaarselt Teie seisundit iga tunni järel ning samuti vereülekande lõpul ja vereülekande järgselt. Kui Te saate vereülekannet ambulatoorselt, jälgib õde Teid vähemalt 30 minutit peale vereülekande lõppu ja seejärel võite haiglast lahkuda.

NB! Kui vereülekande käigus Teie enesetunne muutub, teavitage sellest kohe haigla personali!

Andke personalile koheselt märku, kui tunnete vereülekande ajal või pärast seda järgmisi muutusi enesetundes: külmavärinad, kehatemperatuuri tõus, õhupuudus, hingeldus, valu piki punkteeritud veeni kulgu või mõnes muus kehapiirkonnas, naha sügelus, punetus või lööve, iiveldus, oksendamine.

Protseduuri järel

Nii haiglas kui ambulatoorselt tehtava vereülekande järel peaksite hoolikalt jälgima oma seisundit veel vähemalt järgneva ööpäeva vältel. Vereülekande tüsistusele võivad viidata järgmised tunnused:

  • uriini värvumine punakaks või väga tumedaks, uriini koguse muutus;

  • naha värvumine kollakaks või lööbe, punetuse või sügelemise tekkimine;

  • palavik;

  • tugev peavalu või valu seljas või rinnus;

  • hingamisraskus;

  • iiveldus, oksendamine või kõhulahtisus;

  • veritsus.

 

Kui olete haiglast lahkunud ja esineb mõni eelnimetatud kaebus, pöörduge koheselt Pärnu Haigla erakorralise meditsiini osakonda või kutsuge kiirabi helistades numbrile 112 ja öelge kindlasti, et Teile teostati vereülekanne.

Koostatud/Ajakohastatud 18.08.2021